Mul ei olnud reedel mahti kirjutada, sest koolivaheaja viimased päevad olid ja tahtsin neid mõnusalt viimast veel võtta:) Aga nüüd on jälle millest blogisse kirjutada, making memories to the max, ma ütlen!
Meil on praegu Taipeis Einsteini näitus, muidu on see kogumik Einsteini elust Jeruusalemma Heebria ülikoolis, millele muide Einstein ise aluse pani, aga vahepeal rändab see näitus ringi ja niimoodi me Bo´ga oma sammud sinna seadsimegi. Meenutuseks, Bo on hariduselt matemaatik-füüsik, ma nüüd ei julge öelda, kumb ta baka ja kumb ta magister on, aga igatahes, teadsin, et lähen sinna niimoodi, et ekspertgiid on omast käest võtta. Astusime siis sisse, see oli selline sopiline ruum, et erinevad perioodid Einteini elust olid erinevates ruumides ja esimesena vaatas meile vastu tema elu ajatelg, ühe-kahelauselised jupikesed tähtsate aastate kohta. Hiina keeles... ma muigasin, et noh, Bo saab peale kõige mulle tõlk ka olla. Seisime siis selle seina juures üsna kaua, sest Bo rääkis iga aasta juurde veel eraldi loo. Ma üks hetk vaatasin kella ja ütlesin, et me peaks edasi liikuma, et tunni pärast pannakse näitusesaal kinni... tahaksin siiski näha ülejäänut ka. Ja mis siis juhtus, haha. Hakkasime kõndima ja ma sain ka ingliskeelseid kirjeldusi juurde lugeda JA... need olid need samad, mida Bo mulle juba esimese seina juures ära rääkis. Haha! Ütlesin talle, et okei, Einteini asju õppides said sa raudselt hea hinde ülikoolis:D Vähemalt kinnistus teema korralikult, sest peale Bo jutu sain lugeda ka veel asja üle. Totaalne geenius ikka, kohe tõesti. Einstein veel haiglas olles mõtiskles ühe teooria üle, mis muide tänaseni pole teadlaste poolt kinnitust saanud. Aga tüüp siis läks 17-aastasena ülikooli, oma doktorikraadi tegi ära niimoodi, et sel samal aastal, kui ta oma neli teooriat ära kaitses, sündis ta perre esimene laps ka. Ja need neli teooriat olid muide need, mille eest ta ka Nobeli preemia sai. Ja fun fact, 1905. oli see aasta, kui ta oma PhD sai nelja teooria eest ja 1916. aastal avaldati relatiivsusteooria, mille poolest ta tegelikult tuntud on. JA Nobeli preemia sai ta 1921. aastal... ja mitte relatiivsusteooria, vaid...paramparaaa, nende nelja teise teooria eest. Härra oli natuke solvunud ka vist, sest ta Nobeli preemiat isiklikult vastu võtma ei läinud ja hiljem oma tänuartiklis ei maininud ta sõnakestki oma relatiivsusteooriast, mis tegelikult oli inimkonnale palju märkimisväärsem avastus. Aga no... mul oli raskusi ka seal, sest füüsika on iseenesest mu jaoks täielik "hiina keel" ja seda veel inglise keeles mõista, phtüüüiii. Ja kogu see teadusevärk oli nii inspireeriv, et hakkasin National Geographicu toodetud Einsteini elulool põhinevat sarja vaatama. Kujuta ette, tüübid on tootnud 20 tunni jagu sarja teadlase elust:)
I have no special talents. I am only passionately curios. /A. Einstein/
Ja siis oli veel kaks toredat asja nädalavahetusest. Esiteks, tegime Siiriga oma poikadele eestipärase õhtusöögi, sest meil oli EV100 tähistamisest järgi nii koduveini, kama kui ka Eesti mett. Seega küpsetasime LEIBA (okei, tegime veitsa sohki ka, Siiril oli selline spets jahu olemas, mida pidi ainult veega segama ja raputama ja loksutama), tatart köögiviljadega, šokolaadimuffineid ja siis sai koduveini ja kama ka mekkida. Mul oli ütlemata hea meel perenaine sel õhtul olla, sest siiamaani pole ma ju Bo´d enda juurde külla kutsuda saanud, ühikas polnud kööki ja no... selline tudengiline värk oleks olnud, kui ta mu korealasega jagatud minituppa oleks tulnud:):) Mängisime cards agains humanitit, ehk ühte sellist mängu, kus kõige humoorikam inimene võidab:D huumori otsustavad muidugi mängijad ise, tuleb tunnistada, et olime väga võrdne kamp, väga khuul. Ma ei hakka kekkama, et ma võitsin, onju:D
Lõppude lõpuks käisime Bo´ga eile jälle stand up comedy nightil, nii tore on see, et korraldaja Sam teab mind juba nime ja nägupidi, sest mina teen meile reserveeringuid. Oleme nüüd kolm korda nendel õhtutel käinud ja eile oli päriselt ka eriiiiti nauditav ja selline witty huumor. Kihvt! Ja siis läksid vanainimesed ühte retrobaari, kus tuli 80ndate muusikat ja me olime niii õnnelikud, sest me oskasime kõiki laule kaasa üürata. Eriti humoorikas oli muidugi see osa, et eile oli selles Roxy baaris tudengite pidu, saime isegi oma ID-kaarte näidata sisenemisel ja siis... kõik, kes tantsuplatsil olid, olid sellised keskeale lähenevad naisterahvad. Upsii, ma ei hakka kirjutama, mis seose me Bo´ga tegime, et miks need soliidses eas naisterahvad tudengipeople tulid.
Ja siiiiis on veel üks vahva värk see, et maikuus lähme vallutame ühe sellise mäe, mille jaoks on vaja mitut päeva ja erilist luba. Kõik algas sellest, kui uurisime Austria paarilt, et mis on nende bucket listis veel Taiwanis oleku ajal, nimelt saab Stefano ametiaeg siin läbi ja nad kolivad järgmisena Slovakkiasse Stefano töö järgi. Ja Barbara ütles, et tema tahaks veel ühe konkreetse mäe vallutada. Öeldud-otsustatud! Arutasime seda teemat sutsu ja kogemata sattus tol õhtul meie vestlusringi üks austerlane, kes selle mäe juba korra vallutanud on. Ja kuidagi sujuvalt võttis ta organiseerimise enda peale, seega me lähmegi nüüd maikuus kuuekesi sinna Yushanile, oleme saanud kinnituse ametnike poolt, et võime väljavalitud nädalavahetusega arvestada jne. Seega mina, see kõige väiksema matkamiskogemusega osaleja, teen reipalt suunatud trenni, et jääksin selle matka ajal ellu. Milllline õnn, et mul majakompleksis on jõusaal, olen nüüd ülesmäge kiirkõndi teinud, et keha harjuks selle ülesmäge liikumisega ära.
Plaanime Bo´ga selle harjutamise tarbeks veel võtta ette mõned põnevamad jooksurajad. Oleme kavalad ka, Taiwani jooksusündmusele on selline terviklik netileht tehtud ja täna vaatasime juba sellise pilguga, et nii, kus sellised huvitavamad rajad on, mida ametlike jooksusündmuste tarbeks kasutatakse, me lähme lihtsalt muul ajal ja jookseme selle sama raja läbi! Ja enne maikuud plaanime veel ühe väiksema mäe vallutada, taaskord, et mind harjutada kõrgustega ja matkamisega ka.
Muidugi, naljakoht on see, et kui meie eesmärk on see Yushan, ehk Taiwani kõrgeim mägi, siis see teine, ehk Snow Mountain on ainult 100 meetrit madalam:D Kõrgeim mägi on siiiiiis 3986 meetrit üle merepinna ja see sutsu madalam mägi 100 meetrit vähem. Mõlema jaoks on ca 3 päeva vaja, esimesel sõidad kohale, magad mäe jalamil, teise päeva kõmbid, magad mäel, kolmandal ärkad vara-vara, lähed tippu, vaatad päikesetõusu ja tuled ühe päevaga alla tagasi. No niiii põnev mu meelest! Siin ikka inimesed imestavad, kui elevil ma olla suudan mägedest ja ei suuda ära imestada, et meie nunnu küngas on 318 meetrit üle merepinna:D
Igatahes! Homme algab uus semester, olen samas klassis Svaasimaa tüdruku ja Mehhiko poisiga eelmisest semestrist jaaaa Taani poiss Fillip on kaa Taiwanis tagasi ja maandub minu klassi. Ta oli täiiielik staar meie esimesel semestril, ma olen nii õnnelik, et ta minu klassi sattus, jee! Ja nüüd peale uue õpetaja ja klassikaaslaste ja elukoha on mul ka uus aeg tundideks. Ehk kui eelnevad 6 kuud algas mu kool kell 8 hommikul ja oli kell 11 läbi, siis nüüd on mu tunnid 12-15. Eks natuke ohtlik see tundub, sest nüüd on võimalus kella 10ni põõnata... aga samas on see päris hea võimalus hommikul juba trenni tegemiseks ja nüüd on mugavam see, et ma ei pea põdema, kui mõni sündmus satub koolinädala sisse, saab hommikul ka veel kodutöid teha. Seega, jälle uus asi, millega harjuda, mina olen igatahes elevil! Ostsin lausa uue hariliku pliiatsi uue semestri puhul endale, haha:D
No comments:
Post a Comment