Teaaateee! Et teie tähelepanu täielikult siia postitusse saada, vaadake palun esimesena ära see video!
Tõele näkku vaadates... on see video natuke hirmsam, kui ise seal maa ja taeva piiril kõikumine:) Ehk iga kord, kui ma ise seda videot vaatan, lähen seest õõnsaks, aga selles hetkes olles mul samasugust vaadet polnud:D Ma ikka keskendusin astumisele ja ringi ei vaadanud:):)
Igatahes, käisime reedel Piniga matkal, nagu juba näha on. Minu esialgne plaan oleks olnud minna ühte Taiwani vanasse linna, aga Pin ei olnud väga elevil sellest plaanist. Ta oleks muidugi kaasa tulnud, aga tahtsin midagi sellist, mis mõlemil silmad särama paneb! Ja see mägi oli mul tegelikult juba ammmmusest ajast to-do listis, aga Bo leidis, et see on liiga ohtlik meie jaoks:) Seega läksid siis kaks tidrikut nüüd neid mägesid vallutama!
Kohtusime hommikul kell 9, sest teadsime, et kui hakkame mäge vallutama keskpäeval, siis oleme peagi juba kuumarabanduse käes vaevlemas. Siinmail on nüüd igapäevaselt kraade 38-40, olenemata kellaajast! Vahe on ainult selles, et päeval paistab kangesti ere kõrvetav päike, hommikul ja õhtul juba vähem päikest:) Seega jõudsime rajale kella 10ks ja tegelikult olime kella 12ks juba kaks mäetippu vallutanud!
Esiteks hakkasime nägema sellist vaadet, selle kivinuki otsas on kaks ca 70-aastast naisterahvast! Kui me lähemale jõudsime, siis nägime sellist keskealist paarikest, kes poole ronimise pealt alla tulid tagasi. Läks kõhedaks:)
Aga meie läksime tippu ja tulime alla ka nagu videost juba nägid:)
Tegime aga umpa-lumpa ja peagi olime ühest mäest all ja teise mäe tipus juba! Mu meelest oliiii niii lahe näha iga mäe tipust teise mäe tippu! Ehk kui me esimese kivi otsas kõõlusime, siis nägime teisi kaasrühkijaid teise mäe tippu jõudmas:)
Mina elegantselt proovimas mitte pildile jääda:):) Palusin Pinil oma telefoniga seda rada pildistada ILMA minuta:D
Pinil oli GoPro kaasas ja see vahepeal tegi endale meeldivaid asju ja tänu sellele saime päääris humoorikad "sõbrapildid" ka:D
Jaa kuna me juba kell 12 mägedest uuesti all olime, siiiiis läksime veel minu elu esimest haisvat tofut sööma. Ma ei tea, ma vist ei ole kordagi blogis maininud, aga Taiwan on stinky tofu sünnimaa ja sellest räägitakse igasuguseid legende. Kui kuskilt night marketilt läbi minna, siis selline nutma ajav hais tuleb just tofust. Seda laagerdatakse nagu juustu mitu kuud ja sellest ka too vänge hais. Fun fact, Siiri hamstri nimi on ka Stinky Tofu:D Igatahes polnud ma seda siiiiaamaaani söönud, sest ma pole veel kohanud vist kedagi, kellele see päriselt maitseks ka. Ja välismaalasi hirmutatakse sellega ainult, et ega ma pole ise pressima ka hakanud. Mäe jalamile sõites bussiga hõikas Pin juba, et heeei, me sõitsime just läbi stinky tofu "kodulinnast", et võime sealt pärast läbi sõita. Jaaa tagasiteel tegimegi seal peatuse.
Esiteks armusin ära nendesse madalatesse tellistest majadesse, või noh, ma olen neisse ammu armunud juba, aga mu süda oli kohe avatud sellele pisikesele linnakesele tänu sellele "vanalinnale".
Selle toidukogusega oli naljakas lugu ka:) Nimelt kõik asjad maksid nii vähe, et meile tundus, et järelikult on seda ka ilgemalt vähe:D Ja siis hakati meile tooma neid asju ette ja jääääädigi tooma ja me mõtlesime, et eeeeem, kes selle kõik ära sööb?!?! Siin pildil on kahte erinevat sorti haisvat tofut, üks fritüüritud, teine aurutatud. Siis on siin bambusejuures aurutatult, paljas riis ja taiwanipärase seahakklihaga riis. Olgu öeldud, et see oli juba teine ja kolmas kogus haisvat tofut, sest me alustasime kõige leebema leveliga tofust natuke varem juba. Ostsime selle esimese haisva tofu tänavalt ja see oli kimchiga, mis on selline aasiapärane hapukapsas. Ja nooo seee oli lihtsalt imehea!!! Sööma hakates ei ole seda haisu üldse tunda ja no mu meelest oli see niiiii hea, et ma olen uuesti valmis bussi peale istuma ja sõitma selle 30 minutit sinna linnakesse uuesti, et 1,20 euri eest uuesti seda tofut osta:D
Peale selle jõin esimest korda elus ka taropiima, taro on selline...ingverivälimusega, aga mu meelest maitselt meenutab pigem kartulit. Aga kui seda keeta, siis muutub see tumelillaks! Ma ei tea, see on mu meelest totaalne fenomen, jällegi kuulsin sellest köögiviljast esimest korda siin olles. Ja taropiim oli ka nagu hiina ime, aga maitses niiiii hästi! Üllatusin ikka mitmekordselt, et keegi varem pole soovitanud mulle selliseid asju süüa-juua...
Igatahes koju jõudsin vist õhtuks, kõiksugu meeled olid saanud midagi toredat avastada-tunda ja sain südamerahus rampväsinuna magama minna!
No comments:
Post a Comment