See on austriomlett. Täitsa ausalt ütlen, et see konsistents oli mu maitsemeelele imelik, selle kastme all ja muna peal oli selline läbipaistev plöga, mis nagu meenutas sellist süldilaadset asja, aga see polnud selge nagu sült, vaid selline läbi solgitud. Jep, üldse ei kõla isuäratavalt, aga õnneks Pinile maitses pigem see plöga ja minule austrid, niiet saime sõbralikult endale meeldivate asjadega ära jagatud selle omleti. Muide, night-marketitel ongi nii, et jagatakse oma toitusid, et võimalikult palju erinevaid maitseid oleks lõpuks võimalik proovida.
See on selline...riisikook, soolane. Seda küpsetatakse juba koos selle kausiga, seega ka kausiväline osa on natuke toidune:D Seda olen korra enne ka söönud, siis oli see vähemate koostisosadega. Aga praegu oli seal sees liha ja peal kaste ja mulle tundub, et tüüpiline on sinna ka sellist purustatud küüslauga kastet lisada. See on selline nagu kook, kus riis on mikserdatud väikseks, ehk seal ei ole konkreetseid riisiterasid näha ega tunda.
Magustoiduks saime selliseid fritüüritud palle nagu pildi paremal pool näha on. Need aga tekkisid niimoodi, et vasakulpool olevad taropallid kaetakse pähklipuruga, mis on see üks pruun torn. Ja selle taropalli sees on ka pardimuna, mis on siis see kollane pallimägi. Päris põnev maitsete kombinatsioon!
Laupäeval oliiii mu TOECFli test, ehk siis test näitamaks, mis tasemel mu mandariini keel lugemisel ja kuulamisel on. Pärast seda saime jälle Piniga kokku, et Taipei Fine Arts muuseumi minna. See on kinni olnud viimased 10 kuud, aga ma korra septembris käisin seal ka juba. Aga topelt ei kärise, eriti moodsa kunsti puhul:)
Nüüd neid järgnevaid videosid soovitan vaadata, sest need on põnevad:D
Esimene punane raamat on pealkirjaga " Political View 1: China since 1949"
Kõige lihtsam näide ongi esmaspäevadega... kutsume neid ju vahel sinisteks esmaspäevadeks... "Mood 1: Who loves Mondays?"
See raamat kirjeldab Taiwani poliitilist maastikku, sest juba pikalt on siin võimu vahetanud vaid kaks parteid. Roheline ja sinine. Väiksemaid parteid on muidugi ka, aga nemad enamasti löögile ei saa..."Political view 2: Taiwan since 2000"
"Chinese adult book".
"An evaluation of Men"
Järgmisena tahtsin sõita rattaga piirkonda, kus ma käinud varem polnud, aga millest klassikaaslased väga ülistavalt rääkinud olid. Jõudsime kohale täpselt päikeseloojanguks jaa ajaks, mil jõe ääres väliekraanil Mamma Mia esimest osa näitama hakati! Jackpot! Ma olin niiiii õnnelik, sest ilm oli niiii ilus, palav, aga väikese tuulekesega. Olime küll veekogu ääres, aga sääski polnud. Ja no Mamma Mia ka veel lisaks! Meil oli küll tegelt plaan ühte teist vabaõhu tantsuetendust vaatama minna, aga sealne atmosfäär oli selline, et olime hetkega otsustanud, et sinna me jääme!
Ma pildistasin just tol hetkel pilti, mida sa järgmisena näed:D Ehk siis seal oli teeerveee rodu inimesi kaarematega kohal, kes päikeseloojangut tabamas olid:)
See ülikool, kus TOCFLi testi tegemas käisin, oli hästi lahedalt kunstipärane ja neil oli seina peal gräffiti, kus oli seos linna panoraami ja südamelöökide vahel. Et need majad seal pildi taustal meenutavad ju veidike EKG´d ja inimese südametööd. Ja tundsin selle lausega väga sügavat seost, tolle õhtu vibe ja rütm oli täpselt sooja südame tuksete sarnane.
Väääga mugav on ikka Taiwani jalgrattamajandus:) Võtsime rattad kunstimuuseumi eest, sõitsime otse välikinno ja viisime rattad alles tunde hiljem ära. Maksma läks see... veidi alla 3 euro.
Ja niii, film lõppes siiis mingiii 10 ajal ära ja Pin tahtis mulle veel mingit salakohta näidata, teadsin vaid, mis piirkonnas see on, sest teadupoolest olen ma päris palju Taipeis seigelnud ja kui ta mu sünnipäeval pakkus välja kohti, kuhu minna, siis ma pidin kõikidele valikutele ütlema, et ma olen juba käinud seal. Seega ta uuris ette, kas ma selle ja selle metroopeatuse juures olen seiklemas käinud. Ei olnud. Esmalt aga pidime siis minema ta rollerile järgi, mis jäi päeval sinna, kus me peale mu eksamit kohtusime. Ja ta küll mainis, et peame esimesena bensukast läbi minema, agaaa me kumbki ei võtnud seda surmtõsiselt, et kütus kohe otsa võib saada. Küll agaa juhtus nii, et keset neljarealist teed jäi roller seisma, hahah. Õnneks oli õhtune aeg, kell oli 11 saamas, ehk autosid palju polnud. Mina rolludest midagi ei tea, aga Pin ütles, et vahel läheb ikka masin uuesti käima, kui korraks see välja lülitada. Mida me aga ei teadnud, oli see, et kui ta nii palju proovib ilma kütuseta rollerit käima saada, siiiis...võib midagi juhtuda:D Ehk siis olime veel väga optimistlikud ja asusime esimese bensujaama poole teele. Kujuta nüüd ette... kell oli küll öö, aga õhuniiskus oli ikka ca 70% ja kraade üle 30. Ja Pin sörkis roller käekõrval, mina lihtsalt kleidis ja birkenstockides:D PALAV OLIII!
Aga kuna esimene bensukas pidi olema 1km pärast, siis olime suht krapsakad ja kiired ka. Mis meid aga ees ootas...
Jep, sa ei peagi siin pildil midagi nägema, SEST see bensukas oli kinni juba, hahah! Seal oli küll üks putka, kus üks mees ka sees oli. Pin läks küsima, et kas tal ikkagi äkki oleks võimalik meid hädast välja aidata. Ei toiminud. Küsisin Pinilt, et kas ta tundus selline mees, kes muudaks oma arvamust, kui üks välismaalane läheks paluma:D Nali naljaks, siin on totaalne välismaalaste imetlemine tavaline ja ma arvan, et ma olen sõbralikumat klienditeenindust paljudes kohtades saanud, sest mu nahk valge on. Agaaa seekord ei toiminud niimoodi, tankla oli kinni mis kinni. Võtsime siis uuesti Google mapsi ette ja sörkisime järgmisesse tanklasse:D Maps ütles, et kõnnime sinna 17 minutit, Pin pakkus, et tavai, teeme eesmärgi, et jõuame sinna 10 minutiga. Ütleme niii, et mu tavapärane 1km jooksmise tempo on ca 6 minutit ja 15-25 sekundit kilomeetri kohta... aga seda tossudes ja külma ilmaga:D Ja nüüd olime me 1 kilomeetrit läbimas kleidis, rolleri ja ilma tossudeta. Agaaa jõudsime 11 minutiga kohale!!! Selleks, et paak täis saada ja avastada, et ROLLERI AKU OLI TÜHJAKS SAANUD! Hahaaa, noo see oli niiiii tragikoomiline!
Võtsime endale 7-11st riisikolmnurgad (sellised kõige rotimad söögid, aga mis on head näljapeletajad), banaanid ja pudeli vett, sest tundus nagu me oleks just pool maailma läbi jooksnud:D Nosisime ja naersime kogu õhtu üle kuskil kivimüüril, kus istudes ma ca 4 prussakat nägin. Väga isuäratav:D Kell oli selleks ajaks juba mustmiljon, ehk ühistransport enam ei sõitnud, seega võtsime jälle rattad ja vurasime koju:D Minul oli koduni 12 kilomeetrit, Pinil vist midagi sarnast, sest jõudsime peaaegu samal ajal kohale... kell 01:30:D
Et siis sellised lood, igav kohe üldse ei hakka:D
No comments:
Post a Comment