What a life!! Vaatasin just, et viimase postituse tegin... pool kuud tagasi, misasja!!
Selle vahepealse aja jooksul sain semestri edukalt lõpetatud, minu kolmas kuu Taipeis sai täis, trippisin Macaul ja Hiinas (sellest juba järgmistes postitustes, aga jah, Macau on erihaldusüksus ja seda päris Hiinaks Hiinaks ei nimetaks), jäin Rebeccast ilma ja kohtusin täna hommikul oma uue 30-aastase korealasest toakaaslasega, kes inglise keelt ei räägi. Jee!:D
Tänahommikune vestlus:
-"Hi, what´s your name?"
- "Korean"
- ..........
Aga hea uudis on see, et ta räägib minust rohkem hiina keelt, seega on meie koduseks keeleks hoopis kohalik keel:D Ja see tegelikult on hea, pushib mind mugavustsoonist välja. Või siis... oleme vaikselt kodus, haha:D:D
Aga muutustest! Pühendan selle postituse muutustele. Esimene semester sai läbi ja teate, me ju lähme kõik (peaaegu kõik) erinevatesse klassidesse. Mina ja inglasest Kris lähme B2´te, ehk siis järgmisele tasemele, aga ikkagi baaskursusele. Filip läheb 10. detsembril Taani tagasi, teda jään küll igatsema. Ta on räige krutskivend, alati säras meitel:) Teised liiguvad B3 tasemele, aga kõikidel klassidel on nüüd siis üks sarnane asi- me ei räägi tunnis enam inglise keelt!! Ma ei tea, mis must saab:D Ja siis... põhimõtteliselt terves mu ühikas vahetus semestrivahetusega ka inimesed. Taustaks- see iHouse ongi enamasti paik, kus üks, oma esimene, semester veedetakse. Ja siis tehakse maja tühjaks ja võetakse uued värskelt saabunud inimesed vastu. Ma ei tea, kas ma selle mõttekäigu siia kirja panin, aga mulle tundus, et kui siia majja mõni voodi jääb, siis ma pigem jään siia elama. Natuke nagu harjunud ja siit on mõistlik liikuda nii kooli kui linna ja mugav on ka. Kui miskit katki on, lähen alla korrusele Mr. Wangi juurde, kurdan ja tema juba lippab ja korraldab. Kui mul niiti ja nõela vaja, siis ta toob järgmiseks päevaks oma kodust mulle niiti ja nõela:D Rebecca ja kõrvaltoa venelased ja teiselt poolt asiaadid kolisid ka välja:) Ja mul on jälle aeg teiste harjumustega harjuma hakata. Noh näiteks on siin hästi valjud torud, kui keegi kolm tuba edasi pesemas on, siis meie tuba väriseb:D Ja ma teadsin, et venelased käivad öösel kell 1 pesemas ja teiselt poolt asiaadid alustavad oma hommikuga kella 5-6 ajal, seega selles vahemikus oli võimalik sügavalt magada ja enne ühte ja pärast viite vaid uneleda, haha:D
Ja siis tahtsin veel rääkida sellest, KUI MÕNUS ON TAIPEIS TAGASI OLLA. Vahepeal sai 3 kuud siin olemist täis ja teate... kuigi mulle meeldivad spontaansused ja selliesd väljakutsed nagu ma kohe peagi oma Hiina seiklustes räägin, siis üks osa minust armastab väga rutiini ja traditsioone. Ja kui ma täna öösel Taipei maad puudutasin, siis oli selline turvaline kodutunne peal! Saabusin siia maale nüüd teist korda ju, teadsin juba shortcut´i, kuidas passikontrollist kiiresti läbi saada;) Ja mul oli minu oma internett ja mul oli minu oma easycard (transpordikaart) ja ma teadsin, mis mind ees ootab. Ja täna hommikul oli niiiiii mõnna kampuses ringi käia, vaadata uusi nägusid! Teate, semester algab ja kooli juures on ka kohe nii palju uusi nägusid. Ja jep, asiaadid on ise ka hästi traditsioonilised, seega mul on päris mitme inimesega sarnased teekonnad ja kohtume päevast päeva samadel radadel. Aga no nüüd on uued inimesed nagu koopast välja lastud, jälle uudistamist. Läksin oma kohvikohta, ma isegi ei pidanud mitte midagi ütlema, sealne naine tõstis kohvitopsi ülesse oodates kinnitust, et võib mulle kohvi jooksma panna. Kassas olev poiss lasi küsimata kohe kaks kohvi läbi, sest ostan enamasti teise topsi juba ette, niimoodi on soodsam:) Ja Filip kirjutas, kui Hiinas olin, et oli mu lemmikus hommikusöögipaigas käinud söömas tol päeval ja sealsed tädid-onud olid uurinud, et kuhu ma kadunud olen, et pole paar päeva mind näha olnud:D no how sweet. Läksin täna sinna ja kõigil olid näod naerul, minul eriti muidugi:)
Ehk pika lõigu kokkuvõtteks ütlen, et vahva on ära käia, aga eriti mõnus oli tagasi tulla, teada, et mind ootab ees joogatund ja paar päeva korralikku õppimist enne uut semestrit:) Ja no eriti suur boonus! Mu passis on neli uut templit ja üks uus viisa! Euroopa Liidus reisides ei saa ju templeid enam, mu jaoks on need täielikud rariteedid, eritiiii uhke tunne!
Ja siis korraks peatun seal ka veel, et kuigi aega on juba mööda läinud, siis ma pole siia jõudnud, sest tegelikult on ka kiire olnud! Eelmine nädal olid eksamid jaaa oli pidu mu uue sõbra juures. Väga lahe rahvusvaheline seltskond, peolt ei puudunud pisarad (!) sest leeduka ja venelanna vestlus Ukraina sõja teemadel läks isiklikuks, muidugi pole ma juba ammmmu käinud peol, mida ka politsei külastab:D See siis sai ka tehtud, haha. Ja no miks... see katusel olev bassein oli nii kasutult seismas, me mõtlesime, et kastame end sinna sisse kambakesi. Aga tuleb välja, et novembri lõpus ei tohigi ujumas käia ja too majahoidja onu, kes meid kõiki porgandpaljalt tabas, ei tundnud end väga mugavalt ja arvas, et politsei lahendab olukorra kuidagi paremini... Politsei muidugi naeris, ütles, et neil on tegelikult ka tõsiseid väljakutseid ja normaalsed täiskasvanud inimesed saavad ilma nendeta ka hakkama:) Lõpp hea-kõik hea!
PS: karma is a good boy. Panin Macaust 3 postkaarti teele ja öösel koju tagasi jõudes... avastasin, et mulle on 4 postkaarti vahepeal tulnud:D No imearmas!!
No comments:
Post a Comment