Friday Favourites

Hiina keel

Ma pole siia pääääris mitu päeva jõudnud ja tegemist on olnud puhtakujulise muretsemisnädalaga. Aga eile toimus mu sees ka kerge selginemine, seega saan sellest ka nüüd rääkida. Muidugi oli mu muretsemisallikaks hiina keeeel! Eelmisel kolmapäeval sain aru, et õppigu kui palju ma tahes kodus, siis tunnid ma tunnen end ikka kui tohlakas, sest õpetaja jutust ma aru ei saa. Oleme jõudnud sinnamaale, kus enamus jutte räägib ta hiina keeles, inglise keelt on üha vähem. Seega oli selline lumepalli-efekt, et kui ma ei saa aru ta lausetest, siis ma ei saa tegelikult kogu teemast aru ja seda rohkem jääb mul kodus õppimiseks ja seda enam see koorem süvenes. Ehk eelmisel kolmapäeval, kui käisime Tamsuis, ma ei jõudnud kodutööd teha. Ja ei teinud seda ka reedeks, sest mul oli motivatsioonikriis. Tead seda tunnet, et annad endast parima ja sellest on ikka vähe... siis tekib ju korraks see allaandmise tunne. Muidugi mu hirmusid süvendas veel enam see, et meil on maikuus TOEFLi test... meie, stipendiumiga õpilased, peame selle testi mingil X tasemel ära tegema. Selleks, et see ära teha, peame päris kiiresti edasi liikuma.

Minu praegune tase on B-1, ehk täiesti algajad. Järgmine on B-2 ja kurjad keeled räägivad, et selleks, et TOEFLi testiks valmis olla, peaks kohe B-3 juurde minema. Muidu ei jõua lihtsalt maikuuks kogu vajalikku materjali läbi võetud.

Muide, veel konteksti loomiseks... mu toakaaslane R on UKs aasta hiina keelt õppinud ja tema alustas siin B-2´ga, ehk siis see on juba... ka tase. Ja mul oli väääga ärev olla, sest ma teadsin, et ma ei ole otse B-3 minekuks valmis, samas peaksin sinna minema, et maikuus vajalik test ära teha. JA EILE otsustasin, et ma ei lase end mõjutada sellest! ET maikuu on kaugel ja mu elus võib jumal teab, mis muutuda ja ma ei saa muretseda praegu selle pärast...pluss B-3 hüpates... oleks kogu koolis käimine veeeeeel raskem. Ja eile, läksin vahetunni ajal õue jalutama, õpetaja järgnes mulle ja rääkis mulle ka, et ta näeb, et ma olen murelik ja õnnetu, et ta tahaks mind ikkagi B-2 tundi saata, mitte kohe visata B-3´me. Ja mul on hea meel, et me mõlemad teame, et mu õpitulemused mu õnnetaset mõjutavad... tugevalt:D Seega, leppisime kokku, et ma laon veel endale baasi ja lähen B-3 ülejärgmisel semestril, ehk liigun tegelikult normaalses tempos edasi. Stipendiumit saavatelt õpilastelt oodatakse... suht ilmaimet! Ja eks see ongi see asiaatide viis, ma olen enne ka maininud, et nende nooruspõlv ongi vaid õppimine. Totaalne tuupimine päevast päeva, konkreetne TUUPIMINE. Aga ma ju pole seda, ma tahan muid asju teha ja ma isegi puhtfüüsiliselt ei suudaks päev otsa teadmisi pähe taguda endale. Seega, ma otsustasin tšill olla, anda endast parim ja leppida sellega, et ma olen klassis ikka "lost" ja liigun edasi tempoga, mis mu tasemele sobib.

Meanwhile in class... ehk siis see hetk, kui ma jälle aru ei saanud, millest inimesed räägivad ja ma endale tegevust leidis. Õpetaja filmis natuke meid...

Joogast

Aga muidu toredatest asjadest veel!! Mul on jooga-obsession!!! Mul on tunnid kolmapäeval ja reedel, ootan kangesti kolmapäeva ja neljapäeva õhtul on juba elevus sees, et midaa lahedat me järgmine päev teeme. Keerukujusid! Mu lemmikud on ikka need, kus alakeha keergub ühele poole ja ülakeha teisele poole. Saate aru, alakehast oled kõhuli ja ülakehast oled selili!! Likeee, whaat! Supercool! 

Ja miks ma nii elevil olen, see on vähemalt üks koht, kus ma oma arengutempoga rahul olen:D:D Haha! Ehk ma iga tunniga tunnen, kuidas ma saan ise oma asendite parandamisega hakkama, kuidas ma muutun tugevamaks ja teadlikumaks, samas paindlikumaks. Alustame oma tunde sellega, et oleme selili ja tõstame sirge jala ülesse. Ma alguses ei saanud sirget jalga väga kõrgele, täna vaatasin, et tohoh, olen 90-kraadise nurgaga oma sirgete jalgadega!!! Ja ma olen joogat kolm nädalat teinud! Kujutad ette, millise õhinaga ma seda sulle päriselus räägiks, onju!