Siirile meeldivad üllatused! Siirile meeldib üllatusi teha ka ise, muide. Igatahes taustainfona... Siiri peigmees töötab Taiwani teises otsas ja nad kohtuvad enamasti nädalavahetusteti. Siiri sünnipäev oli aga kolmapäeval ja Siiri teadis juba aegade algusest, et ta on suht "üksinda" sel aastal oma sünnal. Küll aga teadsin mina juba ca. kaks kuud ette, et Sam (Siiri peiks) oli Siiri sünnipäeva ajaks end vabaks võtnud ja plaanisime koos, kuidas ja millal Siirit üllatada. Aga no ega Siiri ei teinud seda üllatuse asja üldsegi mitte lihtsaks. Esiteks... me jagame kahekesi minu arvutit ja kui ma end Facebookist välja ei logi (mida ma enamasti ei tee), siis mu vestlused hüppavad paremal all nurgas ülesse. Noh, et ei pea isegi üldse mitte Facebooki lehel olema, aga ikkagi hüppavad. Ja me Samiga plaanisime asju ju Facebookis... Ma isegi ei tea, mitu korda Siiri tegelikult meie vestlusele peale sattus. Ta küll näeb vaid teise inimese vastuseid, ehk minu lauseid ei näinud. Ja kui me hommikuti trenni tegime, siis juhtus ka ikka nii, et Siiri vahetas mu telefonist muusikat või vaatas, mis meie järgmine harjutus olema peab ja... no minu meelest üsna 1-2 korda Sami sõnumid võisid ka samal ajal mu telefoni ekraanile hüpata. Ehk ma tegelikult ei tea siiamaani, kui palju ta ette teadis, hihi.
Igatahes üks hetk tundus, et ok, plaan on nagu paigas ja Siiri ei kahtlusta just väga midagi... ja siis otsustasime Samiga kõik peapeale keerata:D Ta jõudis Taipeisse oodatust varem ja meie esialgse plaani järgi oleksid nad pidanud kohtuma Siiri õigel sünnipäeva päeval, kolmapäeval restoranis peale minu kooli. Aga kui ma kuulsin, et Sam on juba teisipäeva õhtul Taipeis, siis ma ikka tahtsin, et teeksime plaani ümber, et nad saaksid juba varem koos olla. Mõtlesime siis, et tavai, ta tuleb meie juurde südaööks, et Siirit kohe keskööl üllatada. Ja siis jõudsime ikka selleni, et tavaiii, kohe kui Siiri trennist tuleb, siis Sam on meil kodus.
Nii armas oli see, et Siiri päeval kurtis mulle, et no ei tea, Sam on tööl nii busy ka, et ta üldse ei vasta talle.. Ma kihistasin naerda, sest samal ajal teadsin väga täpselt, et Sam on juba teel Taipeisse:) Igatahes, minul oli sel õhtul külaline ja ma sain kuidagi tema tuleku taha enda elevuse peita:D Haha, sest mul oli väääga raske varjata Siiri eest, et miskit on toimumas.
Lõpuks igatahes Siiri jõudis koju, sai šoki ja meil tekkis väga spontaanne teisipäevaõhtune peokene oma rõdul. Siinmail ei müüda Bacardi rummi ja Sam oli Siirile kaks suurt pudelit sünnipäevaks välja võlunud, et muidugi... pidime me mekkima hakkama:):) Minul oli ju järgmisel päeval koolipäev, seega tegime kambakesi kenasti mu kodutöösid ka:D Mul on iga päev kaheminutiline monoloog vaja kirjutada ja minu kolmapäevane monoloog tekkis siis viie inimese koostöös, haha:D Mina ütlesin inglise keeles lause, Siiri ütles hiina keeles ja Pin kirjutas selle ülesse. Kuna Siiri teab, milline mu sõnavara on (sest ta ise õppis samas koolis sama programmiga hiina keelt), siis tema oli see tõlk. Sam ja meie korterikaaslane Florian mõtlesid ka inglisekeelseid lauseid kaasa:):) No ütleme niii, et meil oli väga naljakas kogu aeg, ma saan aru, kui te praegu lugedes ei itsita kaasa:D
Lõpuks oli kell juba mustmiljon ja pakkusime Pinile, et ta võib meie diivanile unne keerata, pole mõtet öösel kell 2 koju taksotada ka. Minu äratuskell oli juba kell 6.30, sest Siiri sündis 7.15 hommikul ja tahtsin enne ta üleslaulmist meie suure toa ära kaunistada. Äratasin Pini ka ülesse ja askeldasime, kuni kell oligiii juba "Siiri sünnieg". Muide, Siiri peres pole üleslaulmise traditsiooni, et ma kohe raudselt tahtsin ta lauluga üles ajada! Mõnusad padjanäod vaatavad järgmistelt piltidelt vastu, jeee! Muidugi, hommikul sai ka nalja. Ma rääkisin Pinile õhtul, et mis plaan kaunistamiste ja asjadega on. Ta ütleb, et okei, ta saab muidugi aidata, aga õhupalle ta puhuda ei oska. Ma itsitasin, et mis asja, kuidas see võimalik on. Tuleb siis hommik ja ma proovin oma 20 ostetud õhupalli puhuda... Arvake, kui hästi mul see asi õnnestus:D No täiesti terasest õhupallid olid need, kuhu õhk sisse ei läinud, ausalt ka:D Lõpuks suutsin viis tükki puhuda, et vähemalt midagigi:):)
28 või 82, suuht vahet pole juu!
Me küll elame koos, aga meil ei ole tihti selliseid ühiseid söömisi, aga Siiri sünnal sõime kõik mõnnalt perekondlikku hommikuputru kohviga, no nii mõnna oli!
Mina olin aga see torditooja, kes enne restorani minekut käis linna teises otsas vegan maasikatordil järgi:) Sam kirjutas mulle päeval veel, et ta ei tea, kaua ta suudab seda torti saladuses hoida, et Siiri juba muutub kurvaks:D Aga lõpuuuuks oli Siiri ja vegantordi kohtumine ka!
Ja õhtu lõpuks, kui me juba rampvässud olime, tegime perekondlikud ilupildid ka:)
Kuna Siiri sünna algas juba päev varem, siis ma tegin nii, et see lõppeks ka alles päev hiljem, ehk järgmise päeva hommikul leidis Siiri selle sama "Happy Birthday" sildi küljest kirjakese ja "kinopileti" aka Katriini joonistatud pileti, mille sai õhtul kinos lunastada. Ehk siis viiest tööpäeva õhtust kolmel tähistasime Siiri süntarit, jaai!
No comments:
Post a Comment