Jõudsime mängule, kilkasime eestlastele, neil tundus olema hea meel kodukeelt kuulda:) Mängu kaotasime, aga minu ja Tauno pere jaoks alles lahedad hetked algasid. Esmalt visati Taunole üks paar kossuketse ja siis välja jõudes tuli üks kohalik poiss ja ütles, et heei, 47 on ikka minu jalgade jaoks liiga suur:D Ja Tauno sai teise paari jalatseid. Resultaati olete vast juba lehest ka näinud... http://m.sport.delfi.ee/article.php?id=79337174. Ehk meid püüdis kinni Delfi ajakirjalik ja võttis mõned kommentaarid. Ja siis läksime Eesti poiste bussi juurde, mina sain ühe higise Eesti särgi ka:D Haha! Ja leppisime kokku, et õhtul lähme kuskile koos, kutid pidid nkn vabatahtlikega välja minema ja pidid siis meile ka teada andma, kus nad on.
Sõitsime siis taksoga Taipeisse tagasi, mis muide tuli kokkuvõttes nelja peale välja soodsam, kui kiirrongiga ja metrooga sõitmine...
Ja leppisime siis kokku, et õhtul kesklinnas kohtume veel. Mina läksin juba veidi varem, et luurata, mis linnas toimub. Taipei 101 nägin ära ja siis potsatasin ühte foor truckidega täidetud Commune A7´sse.
Seal näidati universiaadi kossufinaali- Leedu vs. USA. Jäin seda vaatama ja Taunot ja Eesti kossutiimi mänguannet ootama. Mu selja taga oli üks seltskond, kes ühel hetkel hõikas TEAM USA, TEAM USA. Ma vaatasin selja taha ja üks noormees küsis sealt, et kas TEAM USA on õige pool ikka. Ma vastasin, et tegelt mitte, et Leedu poolt peab olema. Ta tuli mulle sutsu lähemale, vestlesime veidi, et jaa, ma olen Eestist ja selle pärast hoian Leedule pöialt ja tema rääkis, et ta on Inglismaa jalkatiimi treener ja see seal lauas on tema tiim- manager, assistant manager, logistik ja mingid asjad veel. Ja ütles veel, et kui mul üksinda igav on, siis võin nendega liituda. Uurisin Taunolt, kaugel ta on ja kui sain vastuseks, et 20 minuti kaugusel, siis läksingi inglaste juurde. Ja no nalja oli rohkem kui rubla eest. Sain kohe omaks, kui ma ühe mehe väga tugevat inglise aktsenti jäljendasin ja siis võeti mind ka osaks tiimist, minust sai füsioterapeut:D
Tauno tuli ka oma naise Mandyga, eesti tiimilt ei tulnud vastust ja nii nad suht varsti ka lahkusid. Kuulda oli, et lapsed polnud veel kell 11 ka magama läinud ja täna on Taiwanis koolides tegelikult esimene koolipäev. Tauno on õpetaja, seega varajane õhtulõpetus tundus hea ideena. Mina aga jäin veel team GB´ga hängima ja koju jõudsin ca 2 ajal öösel. Seal vahepeal oli ka muidugi üsna humoorikas seik, nimelt mul polnud prille kaasas oma pisikeses ridikülis ja ma ei näe õhtuti pmst üldse väikest telefoni ekraani. Ehk ma ei saanud google mapsi järgi koju minna.... Helistasin Helenile, kes oli veel kontoris ja juhatas mind kodupoole, aga kuidagi meie vestluse ja juhendamise ajal ma triftisin kodust eemale:D Lõpuks ütles Helen, et okei, Katriin, nüüd on see hetk, kus sa Uberi tellid ja sellega koju lähed. Tegin nagu kästi ja olin suht varsti kodus:D
Eilse intensiivse päeva peale on täna aga plaanis teha korda oma student ID, viisapikendus ja võibolla ka jõuan avada oma pangakonto, viihii.
No comments:
Post a Comment