Ja niimoodi see uus seiklus algabki!

Noniii, Taipei on mind oma kuumusega vastu võtnud! Jõudsin täna ca 8 tundi tagasi lennujaama, selja taha jäi 12,5h ja 10 000 km. Helen guugeldas eelnevalt, et ca 8000 km on Taipeisse linnulennult, lennukis sain aga teada, et lennukilennult on see siis tegelikult pea 3000 km rohkem. Kui esimesel lennul Amsterdami sain kenasti varuväljapääsu sildi juures istuda ja jalgadega laiutada, siis Ams-Taipei lennul istusin rea keskel, venitamis ja liikumisruumi oli üsna vähe. Muidugi, tuleb öelda, et minust aknapool istuv poiss ei tõusnud selle lennu ajal kordagi püsti! Mina ikka kolm korda tegin sirutamispause. Ma olen ühel 8-tunnisel sõidul olnud ja siis mul ei meenu, et toolid niii ebamugavad oleks olnud. Sõitsime täna öösel ju ka (nii Taipei kui Eesti aja järgi olime öös) ja minu mastermagaja võimed oleksid võinud ju toimida. Aga tutkit, magasin selle lennu peale kokku vast 3-4 tundi ja ülejäänud aja vähkresin ja vaatasin filme-sarju.

Esimene tähelepanek lennukis oli see, et kuigi hakkasime Amsterdamist kell 16.20 liikuma ja väljas oli ju ilus ilm, siis KÕIK aknakatted olid hetkega alla tõmmatud, ehk ma terve pea 13-tunni jooksul ei saanud aru, milline ilm sealpool pilvi on. Sama jätkus ka bussis ja taksos, ehk ma ei saanud lennujaamast Taipeisse sõites aru, milline saar see siis on. Ainus loogiline selgitus mu jaoks on see, et nad pelgavad seda kuumust niiväga, et automaatselt varjavad kõiki pilusid, kust päikesevalgust sisse võiks tulla.

Teine tähelepanek- taksodes on teistsugused harjumused-kombed. Taksojuht mugistas südamerahuga viinamarju ja rääkis mobiiliga valjuhääldi peal ja siis see üks vaba käsi, mis viinamarju ei söönud, nokkis oma nina kogu aeg. Mu sõit oli reaalselt mingi 12 min pikk ja selle aja jooksul ma seda näppu kuskil mujal ei näinud, ikka taksojuhi ninas.

Kolmas tõdemus- inimesed päriselt ka on abivalmid! Läksin oma jalutuskäigule ja otsingule uue adapteri järgi, nimelt on siinsed pistikupesad märksa teistugused. Astusin ühte poodi sisse, küsisin müüjatelt, kas nad oskavad inglise keelt. Selgitasin, mida mul vaja on, nad olid hämmingus:D Ja siis tuli üks neiu ja uuris, et mida ma otsin. Jalutas mu õigesse poodi, valis õige asja välja, jalutas mu järgmisesse toidupoodi, jagas nippe, kuidas Taiwan on turvaline linn, aga jõkke ja merre tuleb aupaklikult suhtuda, sest nemad on äkilised ja ebaturvalised. Ja siis näitas ette veel õige suuna ja tänava, et ma ülikooli jõuaks ja läks siis omi toimetusi tegema. Teadis täitsa mõnda asja Eesti kohta, väga lahe ka!

Homme kolin oma ratasteta kohvriga Airbnbst välja ja ülikooli ühikasse! Excitiiiing!