Palju peale kooli ja õppimise viimasel kahel päeval toimunud pole, ka päevaste sammude arv on vähenenud 5000 peale. Kui täna Rebecca koolist tuli ja kuulas mu seiklusi koolist, siis ta poetas niimoodi armsalt provotseerivalt küsimuse, et "are you the nerd of your class?". Ilmselt viidates sellele, et iga kord, kui ta tuppa astub, siis ma olen nina õpikus või töövihikus:D Ja siis ma olen elevil sellest, et õpetaja meile FB chatis südameid saadab, haha! No igatahes, hea tõuge, et end korraks laua tagant õue lükata. Olen küll koolikaaslastega pärast tundi lõunatanud ja üks päev, kui päike paistis ja real feel 44 kraadi oli, siis soojendasin oma vanainimese konte jõe ääres ka pärast tunde. Et ma ikka olen teinud ka miskit peale õppimise, aga täna siis mõtlesin, et tavai, real feel on AINULT 42 kraadi praegu, lähen jalutan sinna templisse, kuhu plaanisin nädalavahetusel minna juba. Google maps ütles, et see asub 1.5km kaugusel kodust, mis seals ikka, saabki 3km ära kõnnitud. Külll aga ei teinud kindlaks, kuhu ma end mässisin just:D:D Etteruttavalt ütlen, et selle 3km pärast ma ei viitsinud ka veepudelit lihtsalt kaasa vedama hakata. Takistab mul kätega vehkimist eksole. Taipei on mägine, mäletate, onju. Well, see 1.5 km oli ka tervenisti ülesmäge:D Ma vist pole seda veel maininud, aga mulle tundub,et kuna inimesed on üldiselt siin lühikeste jalgadega, siis nende trepid on ka väiksemate vahedega. Minu jaoks sellise totra kõrgusega, et ühekaupa on nõme ja takistav käia, kaks trepiastet on juba selline kerge pingutus... aga noh, tehtav. Ja sinna templini viisid trepid. Kuna ma ei kujutanud ette, palju neid on, siis hakkasin reipalt kahekaupa neid võtma... Need ei olnud päris niimoodi üksteise otsas eksole, vahepeal olid sellised platvormid, kus sai ca 15-20 sammu käia ja siis jälle trepid ja nii edasi. Ühel platvormil oli üks kiilakas palja ülakehaga mees, kes pühkis seda platvormi. Korraks kohkusin ka, aga siis mõtlesin, et aa, see on mingi munk, puhastab siin templisse teed, et ju ma kohe kohe olen siis kohal ka. THINK AGAIN, LADY! Ma olin siis umbes 1/4 peal:D
Ja no natuke kõle oli ka, aga ma teadsin, et ma pole üksinda seal. Noh, troopiliselt soe ilm kasvatab siinseid rohutirtse, konnasid ja tigusid hiiglaslikeks. Ja valjuks. Seega sellel suht pimedal teekonnal teadsin, et minust mõlemale poole jääb suht sadu konnasid:D Ja treppidel olid ka sellised monstrum-teod.
Ma loodan, et ma olen piisavalt suutnud kirjeldada seda, kui võhmale see tripp võttis:D Meenutan veelkord, et kell oli ca 18.30-19.30, kui ma mäel olin ja real feel +42. Veepudelit polnud. (väga lummav oli ka vaatepilt sellest, kuidas mingid veevarud mu kehas ikka olid, sest mu keha väljastas üsna korralikult higi:D) Ja no.. ka mingeid spordiriideid polnud seljas. Pärast vaatasin, et mäe teiselt poolt tulid sellised sportlikud tüübid oma trenni tegema selle mäe peale:D Kui ma ülesse jõudsin, istusin templi treppidele ja sealt avanes lihtsalt ELULUMMAV VAADE. Kuna Taipei on mägine, siis seal oli nii palju erinevaid dimensioone näha, Taipei 101 säras üksinda ühel küljel uhkes üksinduses (Taiepi kõrgeim hoone), ette ja vasakule jäi hästi palju valguses säravaid aknaid ja ja... aknaid. Päike loojub siin 18 ajal, seega pime oli juba ja ma kahjuks pilti sellest vaatest teha ei saanud. Aga see oli seda trippi ülesse väärt, usu mind!
Nüüd lugesin ka netist, mis templi kohta räägitakse. See on kuulus oma 1000-trepiastme poolest:D
Päeval näeb välja selline:
Tagasitee ilmselgelt nii emotsiooniderohke polnud, aga... see mees, keda ma mungaks pidasin, oli mu allatuleku ajaks end trussade väele võtnud ja viskas end just seal samal platvormil suitsu kimudes end madratsi peale pikali maha. Okou, nägin vist Taipei esimest kodutut just. Jep, sinna kaugele Eestisse võib see tunduda hirmus ja ohtlik ka, aga ma ausõna olen praegu turvaliselt oma ühikatoas tagasi!
Sain siis selle jalutuskäiguga tänaseks 8 km kõnnitus ja 10 857 sammu ka. Sellega olen juba täitsa rahul:)
No comments:
Post a Comment