Enivei! Meil on selline pisike salajane grupikene "eestlased Taiwanil", kuhu mõni aeg potsatas ühe sündmuse info: The Estonian e-Resident Welcome Party. Ma alguses imepalju ei süvenenud sinna, mõtlesin, et kui Tauno vedu võtab, siis lähen ka. Ja ta siis õhtu varem küsiski seal sündmuse all, et kas eestlastele on ka pilet täishinnaga, mis andis mulle vihje, et okkkeeei, Tauno mõtleb sündmuse peale... kirjutasin talle, et mis mõtted tal on. Taiwani mõistes oli tegemist kalli peoga ja see pani mind alguses ettevaatlikult suhtuma sellesse... pealegi polnud väga palju attendijaid ja ma polnud ka päris kindel, mis seal toimuma hakkab. Taunol olid samad kõhklused ja kahtlused ja leppisime kokku, et reedel, ehk peopäeval otsustame ära, laseme endil "sleep on it" teha ja siis vaadata, mis mõtted hommikul on. Reedel kirjutasin Taunole ise, et kuule, ma mõtlesin, et lähen selle rahaga hoopis nädalavahetusel Taipeist välja ja teen ühe rannapäeva rannikul. Tauno siis aitas välja selgitada, milline rand oleks kõige mõnusam ja kuhu suunda ma minna võiks ja kuidas kuhugi saab jne. Et plaan oli täiesti kindlaks muutumas, kuni Tauno ütles, et aga kuule, tule ikka ka õhtul peole. Mis mul siis öelda oli, et tavai, lähme siis käime ära:D:D Päris raske on mind veenda vist, haha. Pidu ise oli tervitamaks Eesti e-residente, kes Taiwanil pesitsevad. Infoks, neid oli kokku 55, kes oma e-residendi kaardid kätte said! Umbes pooled neist olid taiwanlased, ülejäänud välismaalased siinmail. Miks inimesed Eesti e-residentideks saada tahavad? Nad saavad residendina palju kergemini teha ärilisi otsuseid ja samme mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas. Seega on need 55 inimest väga avatud maailmapildiga ja ettevõtlikud. Mul oli au siis kohata nii 20ga nendest eile. AGA enne peole minekut oli tegelikult ka seminar kogu e-residentsuse teema selgitamiseks. Ja ma mõtlesin, et no jumaluke, kui ma juba hakkan siin raha laristama, siis ma lähen võtan sellest seminarist ka osa (sellele oli veel väike lisatasu). Kui ma selle ära otsustanud olin, kirjutati eventi, et meenutame, et praegu sai läbi seminarile registreerumine ja kui peole saab uksel makstes, siis seminarile pidi ette regama. Algas rahvusvaheline operatsioon "Katriin seminarile!". Ehk mina kirjutasin kahte kohta, Tauno kirjutas mitmesse kohta, ootasime seal vastuseid ja no vastus oli ikkagi lõpuks eitav, et eip, ette ei reganud, seminarile ei saa. Etteruttavalt ütlen, et kui Taunoga peopaigas kohtusime, siis ma ütlesin, et mu teooria on see, et ühtegi teist inimest ei reganud ja nad tahtsid seminari ära jätta ja selle pärast ma ei saanud regada enam. Tauno küsis, et kas ma usun ka oma teooriat:D Päris hea küsimus, filosofeerisime ja naersime kangesti, et kui ma ise ka oma teooriaid ei usuks, siis oleks ikka nigel küll. Aga õhtu edenedes ma küsisin korraldajalt, et miks ma ei saanud liitud ja ding-ding-ding, mul oli õigus! Kolm inimest oli reganud, aga polnud ettemaksu ära teinud, seega jätsid nad seminari üldse ära.
Huh, okei, tundub, et ma vaikselt hakkan jõudma ajajoonel reedesse kella 17ni. Pidu algas kell 18.30 ja no see transpordivärk, eksole. Ma ei tahtnud hilineda, samas ma ei tahtnud ka ilgelt rapsida, sest teatavasti on siin ikkagi 30 kraadi õhtul ka pärast päikeseloojumist ja ma plaanisin end ilusaks teha, mis tähendab, et... sätitud naine ei tee kiirkõndi ja aja oma kaela higiseks, et ta sirgendatud juuksed uuesti krussi tõmbaks, eksole:D
Ma olin igatahes veidi ajahädas, sest just enne mukkima hakkamist avastasin, et Filipiinidele ja Malaisiasse on edasi-tagasi piletid võileivahinnaga ja ma olin peas oma esimest Taiwani välismaa trippi orgunnimas:D Ja samas olin nii elevil, SEST mul pole veel olnud sündmust siin, kus end ülesse lüüa. (jah-jah, ma juba kujutan ette, kuidas G mulle ütleb, et phähh, üleslöömiseks polegi põhjust vaja, aga meenutan ikka veel, et SIIN ON NIIIII PALAV, et sa mäkerdad enda peale võimalikult vähe asju ja sa topid enda ihule ka võimalikult vähe riideesemeid, et ellu jääda:D).
Eniveiiiiii! Võtsin välja oma keskkooli lõpukleidi ja Gabriela tehtud Eesti käsitööehted, võõpasid huuled punaseks ja asusin teele. Mõtlesin siis veel omaette, et ei tea, mida oodatagi ja et meenutasin, et sellised peod on tavaliselt kõiiiige vingemad, millest sa midagi oodata ei oska.
Tauno jõudis veidi enne mind (mis faktiliselt ei ole tegelikult õige, jõudsin ca 30 minutit varem sinna õige maja juurde, aga tegin aega parajaks, et jumala eest mitte esimene inimene kohal olla:D). Kui Tauno mulle pildi saatis, et tema on kohal, siis olin ka 5 minuti pärast platsis. Meid oli seal ca. 7:D Meie kahekesi ja ülejäänud välismaalased. Aga meil hakkas juba kahekesi jube tore ja naljakas, et me tõmbasime inimesi ligi. Eks asi oli ka selles, et me nägime eestlased välja ja need inimesed olid ka just osaks Eestist saanud, et aktiivne visiitkaardivahetus hakkas pihta:D Muide, siinkohal suuuured tänud Kaiele, kes viitas, et ma võiks ametlikuma visiitkaardi ka teha. Mul oleks päris piinlik olnud eile visiitkaardiga, kus pole midagi mu tausta kohta:)
Aga nii poole tunni jooksul imbus peole veel mõni eestlane. Siiri, kes ka stipendiumiga Taiwani esmalt sattus ja kes nüüd on siin kolm aastat järjest elanud. Jelena, kes selle sündmuse korraldamise taga üldse oli. Anneli ja Andry, kes tulid kohale Pekingist ja kes on Eesti konsulis seal tööl. Ehk nemad olid ka eile tööl, nemad andsid neid e-residendi kaarte välja ja olid ka õhtusel peol kohal. Tuleb tunnistada, et nemad olidki need, kes eilse peo tegid. See oli uskumatu, KUI PALJU NALJA MEIL SAI. Eesti snäkilaua ümber tiirutades tutvusime siis eestlastega omavahel ja kui mina enda lugu rääkisin, siis kõik suht ühest suust ütlesid, et jahjah, minu esialgne plaan siin üks aasta olla, läheb raudselt luhta, et küll ma leian siin endale mehe ja siia ka jäängi. (vahemärkus, Tauno rääkis enne mind ja ütes, et jah, "lõi endale siin perekonna" ja me muidugi hakkasime sõnasabast kinni ja rääkisime perekonna "löömisest" terve õhtu, tõesti situatsioonihuumor oli viimase peal eile). Ja siis ma targalt vastasin, et ohjah, seda mehe võtmise värki siin veel vaatame, et kõik on ju lühemad must. Selline tüüpiline ja mitte midagi ütlev vastus, et teemat lõpetada ja edasi liikuda, eksole. Aga kuna me juba olime sellises tögamise hoos, siiis sellest minu mehelemineku teemast sai õhtu temaatika:D HAHA, see ajab mind siiani naerma. Põhimõtteliselt Eesti konsulid Pekingist käisid ruumis ringi ja viskasid mulle infot, et oh, kuule, see mees on ka päris pikk ikka:D Meid oli sellel welcome partyl umbes 25-30 tipphetkel. Ja nad siis pakkusid mulle seal igast variante välja pikkade härrade osas ja ma ütlesin üks hetk, et no tegelt siin ikka üks huvitav pikk mees on, aga tema pole kohalik. Ja no muidugi eestlased võtsid ka sellest kinni ja hakkasid kosjamoorideks, et kuidas ma ikka härra horvaadiga tuttavamaks saaks jne. Tuleb tunnistada, et me olime nii heas tujus ja naervad ja säravad, et ma ei pidanud väga palju vaeva nägema, et horvaadile silma hakata. Ja ei läinud palju aega mööda, kui härra leidis ka tee meie seltskonda, pani oma käe mu sabakondile puhkama ja konstateeris fakti, et küll meil on alles lõbus siin:) Jaaa jällle jätkus tögamisainet pikaks ajaks, et tohohhh, kus nüüd alles tuli härrasmees Katriini puutuma, haha, mul siiamaani tuleb naer peale.
Tauno tegi meist ikka pilti ka:D:D
Ja olime me sellises vahvas tujus, et läksime päris suure seltskonnaga aftekale, muidugi ka ametnikud konsulid ka:D Ja aftekale tegime ikka ka afteka:D:D Mina jõudsin lõpuks kell 3 öösel koju peolt, millest ma ei osanud mitte midagi oodata:D
Eks ma nüüd siis praegu keskendusin oma postituses sellele naerukihistamise kihile eilsest õhtust, aga tegelikult ma härra horvaadiga kogu aeg ei kudrutanud ja tegelikult sattusin kokku niiiii vägevate inimestega, kes igalt poolt maailmast kokku Taiwanile jõudnud on. Umbes pooled inimestest olid kunagi ka Eestis käinud ise, likee whaat! Ja väga paljud olid siin teinud midagi oma start-upi-laadset, mis muidugi ka veel umbes 10 maailma riigis on. Ja õnneks, õnneks oli mul see trump taskus, et ma olen eestlane:D (kogu sündmus oli pühendatud Eesti e-residentidele ja eestlastele). Muidu oleks ma sellise intelligentse ja ilgelt ettevõtliku ja tegusa ja eduka seltskonna sees üsna ebamugavalt tundnud ilmselt.
Ja kui ma enne minekut guugeldasin seda kohta, kus pidu toimus, siis leidsin sealt ka endale kolmapäevaseks õhtuks juba tegevust. So exciting! Ma tõesti tunnen, et ägedad ja vägevad ajad on ees:)
No comments:
Post a Comment