Paljud teavad, et ma ikka ei ole üldse hommikuinimene ja need 8.10 algavad tunnid esimesel nädalal olid tehtavad, siis järgmised nädalad oli juba üha keerulisem end üles ajada 6.30. Ja no siis mu hommikud algasid ju pahuralt ja ma võtsin selle tuju kooli kaasa ja siis ei tulnud mandariini keel ka välja ja siis oligi kella 11ks juba piisavalt halba energiat enda sisse kogutud, millega terve päeva torssis olla. Aga neljapäeval! Ma ärkasin kuidagi nii mõnusalt kergelt ülesse, mul tulid asjad koolis välja, viskasime mõnusalt nalja nagu ikka. Tegime õpetajale testi, kirjutasime vahetunni ajal ühe lause kõikide emakeeles ja palusime siis tunni alguses tal ära arvata mis keelega kuskil tegu on:)
Näppasin klassiõde Naomilt selle pildi:)
Meil on klassikaaslastega oma vestlus ka FBs ja no meie noored Jordaania kutid tegid nalja ja helistasid vahetunni ajal meie gruppi, peale tunnis kogu aeg vestlemise siis tegime seda virtuaalselt vahetunnis ka...
Pärast tunde läksin üle pika aja klassikaaslastega lõunat sööma, käisime mu lemmikuid praetud pelmeene söömas ja pärast seda liikusime mõnedega kampusesse tagasi, kus oli selline " klubide turg". Ehk siin ülikoolis on hästi palju asju võimalik õppida- stepptantsust mägironimiseni ja siis Taiwani ooperilaulust kuni karateklubini. Tahtsin ka endale miskit leida ja no suurepärane võimalus tutvuda kõige võimalikuga oli just see "turg".
Liitusime kambakesi kalligraafia kursusega, see päriiis põnev! Ja käisin tegin kindlaks ujulaga liitumise värgid, seal on lahe 50-meetrine bassein, päeval täitsa inimtühi ka. Kuukaart maksab 250 NTD ehk siis eurodes sutsu üle 7 euro. Meenutan... Kalev spas maksab üks kahetunnine trenn 13 eurot! MyFitnessis vist sama hind. Ulme ikka. Aga naljakas on see, et Gao Ying, see poiss pildil, on ujumas käinud ja rääkis, et jaa, lahe, et nii pikk ujula on, aga jube madal ikka. Ta on minust pikem ja tuleb välja, et taiwani inimeste jaoks on bassud madalamad kui Euroopas:D:D Hahaa, eks ma lähen järgmisel nädalal proovin ka ära.
Võtsin veel paari koha flaierid- jooga ja mägironimise omad. Jooga on siin keskmisele tudengile natukene kallis, mägironimine võibolla too much siinses kliimas mu jaoks:D Aga nad teevad selliseid ilma varustuseta ronimisi ja siis neid professionaalseid köite ja värkidega. Sinna viimase pärusmaale ma niikuinii ronima ei hakkaks, aga lahe oleks seltskonnaga siinseid mägesid avastama minna lihtsalt tossudes ja lühkarites:)
Olime seal kõik oma registreerimised ära teinud ja siis oli aeg jäätee ja koogi jaoks! Gao Ying ajab mind tunnis küll hulluks, ta on 18-aastane ja ta ei taju vahepeal, et tema on tunnis kuulaja rollis ja õpetaja siiski õpetaja. Ta segab nõmedalt vahele... ma tegelt saan aru, et ta on üsna tark poiss, ta mõte jookseb niii kiiresti ühelt asjalt teisele ja no tarkusi tuleb ka ta suust, aga tunnis võiks veidi distsiplineeritum olla. Aga väljaspool kooli on temaga väga vahva. Ta ei karda üldse mandariini keeles suhelda võõrastega ja siis satub toredatesse seiklustesse. Näiteks kohvikus, kus me koogil ja jääteel olime, oli kaks vanemat prouat, kelle lapselapsed olid juba üle 20-aastased. Ja Gao Ying hakkas nendega siis suhtlema ja me lõpuks selfietasime ka ikka nendega:)
Ja nagu ma sissejuhatuses ja postituse pealkirjas ütlesin, siis ma tol päeval tundsin, et voh, nüüd ma tunnen end siin hästi ja elu läheb põnevaks ja rohkem minu enda nägu. Noh ja siis järgneski sellele reedene peokene ja täna tegin ühikatoas ka nipet-näpet. Esiteks, tegin lõpuks oma kohvri tühjaks ja viskasin selle ära! Ja teiseks, olin nüüd valmis oma armsa perekonna ja sõbrad nähtavale kohale panema. Enne tundsin liigselt puudust ja hoidsin neist rohkem kinni, nüüd saan mõnusa muigega teid kõiki oma seinal vaadata.
Ja neljapäevast ma tõesti tunnen seda "screw it, let´s do it" tunnet, mõnna on:) Cheers to all that is still yet to come!
No comments:
Post a Comment