Friday Favourites

Olen see nädal nii palju siin virtuaalmaailmas jutustanud, et ega mul palju lisada polegi. Kuna ma tõesti elevusega ootan aastavahetust, siis on sellereedene postitus ka aastalõpune. Meil on perega iga aasta traditsioon võtta oma aasta kokku ja natuke unistada uuest aastast ka. Ma vist isegi kuskil postituses mainisin, et ega ma seda rituaali sel aastal ka jäta, teen seda sõbraga lihtsalt. Ja mu see nädal on päris reflektiivne JA samas tulevikkuvaatav olnud. Ikka iga natukese aja tagant turgatasid mingid mõtted pähe, mis sellest aastast teadmisena kaasa võtan ja mis ka järgmisel aastal saama hakkab. Ma neid blogisse täitsa kogu maailma ette valla ei pane, küll aga mõtlesin jagada teiega neid küsimusi, millele mina oma analüüsis toetunud olen. Ehk saad ka siit inspiratsiooni!

Esimesena on muidugi lihtne end õigele lainele viia mõeldes oma suurimatele saavutustele, õnnestumistele ja õppimiskohtadele, situatsioonidele, mis ei läinud päris nii nagu oleksid soovinud. Aga ma tahaks lisada mõned teemad, mis võibolla tahaplaanile jääksid:)

Ma näiteks vaatasin läbi selle aasta fotod nii telefonist kui arvutist ja valisin välja x arvu fotosid, mis mu jaoks oluliseks said sel aastal. Kus oli emotsiooni (muide, mitte ainult positiivseid) ja kus ma tundsin, et elu on niii lahe, et selles hetkes võiks kohe reaalselt pikemalt olla. Minul oli seal näiteks fotosid oma õetütrest, mu sünnipäevast, mu PwC lahkumispeost, 25. augustil Tallinna lennujaamast jne.

Veel üheks suureks teemablokiks mu jaoks on see, KUIDAS MA END SEE AASTA TUNDNUD OLEN. See on selline tricky küsimus mu meelest, sest taas, enda aastat saab kokku võtta pinnapealselt ja tihti elamegi päevast päeva niimoodi, et me ei pane oma tundeid tähele. Või noh, muidugi tajud, et oled vihane, kurb, rõõmus, aga miks sa tunned neid tundeid või kust need tulevad. Mu jaoks on see põnev teema just hiljutistel aegadel, sest teises keele keskkonnas olles tuleb see nii elavalt teemana ülesse.  Ma tahaks oma tundeid sõnadesse panna, sest ma pean seda oluliseks, aga kui ma ka oskan oma tundele nime panna eesti keeles, siis inglise keeles on see palju palju keerulisem ju. Aga mul on õnneks elav entsüklopeedia-sõnaraamat Britta (tsau!), kes hädast välja aitab, kui ma eesti keeles oma tunde ära kirjeldan:D Ehk siis selle küsimuse juures ära peatu vaid selle juures, mida sa saavutanud oled, vaid pigem mõtle, kuidas sa siiralt tundnud end oled, kas sa oled rahul, mis su elus toimus. Sealt saab edasi minna ja mõelda, milliseid tundeid sa uuel aastal tunda tahad, jee:)

Muide, siis vasta ausalt endale ses osas ka, et MILLE PEALE SA OMA AEGA KÕIGE ROHKEM RAISKASID? Hästi kole väljend, aga no ma ei osanud seda vähem robustselt üles kirjutada. Kas see oli Netflix, Pilvede all telekast, xBox, kinos käimine või midagi muud? Sinu otsus, kas jätkad samas vaimus või ...:)

Ja kuna ma olen veidi end üksikuna viimasel nädalal tundnud, siis mõtlesin selle peale ka, KES ON NEED INIMESED, KES MU AASTA ILUSAKS TEINUD ON. Me oleme ju nii sotsiaalsed olendid, et ilma teiste inimesteta kaua vastu ei pea. No vähemalt mina mitte ja usun, et kõik, kes seda lauset loevad, nemad tunnevad sama:) Jällegi, hästi lihtne on inimesi enda ümber nii lihtne iseenesest mõistetavana võtta, aga mõtle nende inimeste peale, kes sind toetanud on, sulle konstruktiivset kriitikat jaganud, sinust hoolinud. Ja muide, pärast seda on tore seda nende inimestega jagada ka, mhmh:)

Ja kui pilk uude aastasse pöörata, siis... okei, täiesti ausalt öeldes ei ole minu need mõtted olnud seotud aastanumbri vahetusega, vaid sellega, et tean, et minu 2018. aasta saab olema SUUR. Teatavasti on mul stipendium mandariini keele õppimiseks järgmise aasta septembrini ja mis edasi saab... see on vaid minu fantaasia ja minu järgneva poole aasta tegevuste vili! Ja kuna mu sõbral on ka praegu käsil selline eneseotsimise periood, siis me kahekesi viskame üksteisele küsimusi, millele vastuseid enda seest otsida. Esiteks, MILLIST ELUSTIILI SA SOOVID? Nii palju meie tulevikust on meie enda kätes, seega mõtle selle peale päriselt ausalt, sest siis on sul võimalik sellise elu poole liikuda ka. Ma usun, et tulevik on niiii tugevalt seotud tehnoloogiaga ja to be honest, ma elan praegu selles maailmajaos, kus tulevikku tehakse. Eesti on hästi innovaatiline teenuste vallas, kõik digitaalsed võimalused ja meie start-upid... TransferWise, Pipedrive, Veriff jne... you name it. Aga see, kus mina olen on käega katsutavate tehnoloogiliste imede meka. Robotid, isesõitvad autod, liitreaalsus , kõik sellised arengud sünnivad siin. Ja kurb on see, et meie ülikoolid ei paku haridust- teadmisi ja oskusi, kuidas tänapäevase tulevikuga toime tulla. Aga see pole vast uudis. Hea asi on hoopis see, et kui sa tead ise, millist elustiili sa soovid, siis tead ka seda lõpuks, mida tegema pead, et sinna jõuda. Ja sellest tulenevalt tead ka MILLISEID OSKUSI PEAKSID ENDAS ARENDAMA JA MIDA JUURDE ÕPPIMA. Ma olen täiesti teadlik sellest, et minu tehnilised oskused on väga kasinad ja samamoodi ka teadmised selles vallas... ma ei oska kirjutada koodi, ma ei suutnud PwCs isegi siseveebi nokkida, et asjad õigesti läheksid selles vaates, mida kolleegid näevad. Ehk see on üks asi, mida ma kindlasti endas arendada tahan ja no suurepärane uudis on see, et me elame sellisel ajastul, kus kõik on kättesaadav. TED Talksid on lihtsalt kolme kliki kaugusel, Youtube on täis õpetusi, kuidas koodi kirjutada, raamatupoest on võimalik vajalikku leida jne jne. Lihtsalt tuleb selgeks saada endale, mida sa teada tahad.

Okei... no mõtlesin, et sellest tuleb lühike postitus ja jälle ma olen ilmatuma palju kirjutanud. Kui sa juba siiani oled jõudnud, siis ma loodan, et must on vähegi kasu ja suutsin su vähemalt ühe küsimusega mõtlema panna:)