Wednesday, December 27, 2017

Mõtisklusi veel vana aasta sisse

Eestlastel on vist praegu see periood jõulude ja aastavahetuse vahel, kus väga täpselt ei taju, mis kuupäev ja nädalapäev on ja kohustused on kuidagi ka ära unustatud, sest kohe kohe on ju järgmised pidustused ukse taga.

Meil siinpool maakera ei ole niimoodi:) Kõik on vanaviisi, mulle kuidagi tundub, et isegi aastavahetus on selline... suvaline hetk asiaatide jaoks. Ma mõistan täielikult, et meil ongi erinevad uskumused ja erinevad traditsioonid, AGA ma ei saa üldse aru, et milliseid pühasid nad siin täie tõsidusega võtavad. Nii palju, kui ma kuulnud olen, siis inimeste sünnipäevasid ei tähistata, jõuludest ja muudest kristlikest pühadest siis rääkimatagi. Pole suurt reedet, lihavõtteid. Eks veebruaris tuleb Hiina uus aasta, selleks puhuks on kogu maailm seismas kaheks nädalaks (mulle on selline mulje jäänud), aga kas see ongi kõik? Millest see tuleb huvitav? Et kuna asiaadid ongi eos nii perekesksed, siis neil ei ole vaja eraldi pühasid, et traditsioone tekitada ja perega kokku saada? Sest nad niigi saavad nii tihti kokku ja hoiavad üksteisega kontakti? Ma loodan, et asi on hoopis nii, et ma pole lähedalt ühtegi perekonda näinud ja nende traditsioonidega tutvunud:)

Juuksuriskäigust

Käisin eile juuksuris, mõtlesin, et võib veel vana aasta sees end korda teha küll:) Muidugi ei ole selles midagi nii erilist, et blogisse kirjutada, hoopis naljakam oli see, kuidas me juuksuriga suhtlesime omavahel:D Panin endale aega kirja Facebookis ja juba siis andis juuksur mulle märku, et tema inglise keelt ei oska. Millegi pärast otsustasime, et tema siis google translate´ib oma jutu inglise keelde ja mina enda oma hiina keelde:D Oleks võinud ju ühe keele võtta, et ainult üks peab google translate´ima:D Ja kui eile sinna läksin, siis selline zen muusika mängis ja meie ju olime vaikselt, ainult telefonid käes, et oma juttu tõlkida üksteisele. Istusin toolile, kirjutasin oma telefoni "you can be creative", näitasin talle seda. Tema näitas oma telefoni, kuhu ta oli trükkinud küsimuse "what do we do with your hair?". Itsitasime, et hehe, vastus tuli enne küsimust. Hakkasime uuesti trükkima, ma näitan oma ekraanilt lauset "don´t take too much from the lenght", tema näitab oma telefoni "how much can i cut?". Naersime jälle, et ma jõudsin paar sekundit küsimusest ette:D Ja siiis sain ma oma elu mõnusaima peamassaazi! Teate, kuidas seal salongis juustepesu käis... põhimõtteliselt pandi mind massaazitooli, ma olin tõesti täiesti pikali, tekk pandi peale ja siis sealne kraanikauss ei olnud nagu tüüpiline Eesti juuksuri kraanikauss, kus kaelal hakkab valus. Seal oli selline ruudukujuline plate, mis oli kraanikausi sees, panin oma pea sellele, ehk kaelale ei osutanud mitte miski survet. Mõnnnna. Naljakas on muidugi see, et täna tunnen ma oma peanahka, sest mu juuksur mudis mu pead nii pikalt ja tugevalt:D Upsi! Ja no siiiis! Mul on omast arust suhteliselt sirged juuksed ikka, aga kui ma sinna läksin, siis need olid krunnis olnud päev otsa ja suhteliselt lokkis-laines. Ja ta siis otsustas, et ju mul on siis loomulikult lainelised juuksed JA näitas, kuidas ma saan oma juustesse beach waves´id lihtsalt vahu ja fööniga. See oli täiesti maagiline, ausalt ka! Ta sutsukene krussitas juuksed oma sõrme ümber, et lokile suund anda ja siis volüümi jaoks hoidis lihtsalt peopesas ja föönitas niimoodi kräsus juukseid seal peopesas. Nii lahe:) Ja lõpetuseks ei lasknud lakki, vaid lihtsalt näppis veidi vahaga ja voila! Äge! Ja mu juuksur oli iseenesest ka nii khuul, kasutas mingeid selliseid tehnikaid, mida ma Eestis näinud polegi. Teate, lühikeste juustega inimesed käivad üldiselt tihedamalt juuksuris ja nende soengu tegemiseks kasutatakse igast imevidinaid. Fileeritakse ja ma ei tea, mida kõike veel, et näiteks asümeetriline lõikus kaua hästi hoiaks. Ja tema tegi mingeid x-asju, mille puhul ma juba ootasin, et okeeei, millise efekti see asi nüüd annab:D No veidi hirmunult ka, sest olen oma juukseid aasta otsa kasvatanud ja ta sukeldus üsna tihti tavaliste kääridega mu juuste keskele hoogsalt, whaat! Aga kõik on hästi, Rebecca küll utsitas mind lõikama midagi põnevat, aga ma jäin enda igavate juuste juurde. Mõni ehk teab, et kui mu juuksed veidi pikemaks kasvavad, siis nad tõmbavad alt kaardu ja no üldse ei meeldi mulle nii. Ehk ta lõikas mu kaared-krussid uuesti ära, tagant on selline... pool cm lühemad juuksed, kui eest.


Ja no me ei saanud omavahel väga suhelda, seega ilmselt jäi mu kliendikogemus veidi poolikuks. Aga nii 15 minutit pärast mu lahkumist laekus mu FBsse kiri juuksurilt:) Aaaawww!

Hi,are you satisfied with my haircut?If you have any problem you can ask me .You can do like today I teach you to sort out your curly hair You can use some mousse And blow dry. Thank you very much and hope you like it.

Okei, ma tegelikult ei plaaninud üldse nii pikalt oma juuksuriskäigust jahvatada, ainult ütlen seda veel, et käisin päris korralikus salongis ja sealne hind on võrreldav Saaremaa lõikuse hinnaga, ehk siis väääga mõistlik hind! 

Solaariumitest ja asiaatidest 

Käisin täna üle sajaseitsmekümne aasta trennis, siiamaani olen rõveda nohu ja köhaga tegelenud. Okei, valetan, tegelenud ei ole, elanud olen sellega lihtsalt. Aga kui ma täna ujulas olin, kus muide uus küttesüsteem paigaldati, ehk kraade on 26-27 vees nüüüüd(!!), siis mõtlesin, et vauuu, kuidas siin pool maakera on täiesti 0 turgu solaariumitele. Et huvitav, kui ma kellegi käest isegi uuriks, kas nad teaks, mis asi see üldse on:D

Ahjaa, niisama mainin, et käisin viimati eelmisel esmaspäeval ujumas ja no üle nädala on möödas, et ega täpselt ei mäleta ka, mis kaasa vaja võtta. Ujulas avastasin, et mul pole rätikut kaasas. Aga see leidlik osa minust otsustas, et küll ma vees olles välja mõtlen, kuidas pärast kuivaks saada. Selline basic level oleks olnud end kuivatada oma salli või pluusiga, aga ma valisin next leveli ja kuivatasin end fööniga:D 

Ja siis teine asi, mille ma üks päev avastasin. Et kui ma siia tulin, siis ma ei osanud kuidagi midagi arvata asiaatidest, kõik olid ühe näoga või sellise sarnase olemisega ikka. Ja nüüd tänaseks ma olen täiiiiesti aru saanud, et mu meeled on ära harjunud ja ma avastasin end nö hindamas, et näe, tema on täitsa ilus ja näe, tema pole küll Taiwanist vaid kuskilt muust riigist. Rahvustel hakkasin muidugi vahet tegema pärast Hiinas käimist, siis nägin reaalselt, et asiaadid on erineva näoga. Minu korealasest toakaaslane eristub näiteks ka taiwanlastest, samamoodi jaapanlased:) Ja fun fact, asiaadid kiilanevad ja lähevad halliks kiiremini kui eurooplased, SAMAS ei teki neil nii kiiresti kortse kui meil. Ja no selle pärast on tõesti täiesti võimatu inimeste iga ära arvata. Keskmiselt 5-10 aastat paned ikka puusse, arvates, et inimene on noorem kui tegelikult:) 

Koolist 

Mul on selleks korraks siis jälle see koolirõõm ja elevus üle läinud. Ja nii kahju on sellest. Meie klass ei suhtle omavahel, tundub, et päris paljud oleks eelistanud seda kell 12 alustavat tundi, sest nad on täielikud zombie´d hommikuti. Ikka on meie kõige jutukam tüdruk hispaanlane, ehk ta räägib oma mehhiklasest sõbraga hispaania keeles, millest keegi aru ei saa, nad teevad seda ka tunni ajal kõva häälega. Ja mul on kahju, et õpetaja end ei kehtesta ja ei palu neid vaiksemalt rääkima või üldse mitte rääkima. Üldse tunnen, et äkki õpetajal on juhtunud miskit isiklikus elus, ta on viimasel nädalal üsna kummaline olnud. Selline eemalolev ja ebakindel kuidagi. Oleme sellises keeletasemes, kus ta peakski vaid hiina keelt meiega rääkima, aga me... ei mõista lihtsalt ja siis on selline poolik tunne mul igal päev koolist tulles. Et nagu polekski miskit selgemaks saanud, sest ma ei saanud õpetajast aru. Ja no täna tegime kahe peatüki peale kontrolltööd, mis oli ka absurdikas. Me teeme esimesel tunnil iga päev hieroglüüfide kirjutamist, mis on mu arust tõesti vääääga kasulik. Näeb välja nagu etteütlus, õpetaja ütleb lauseid meie sõnavara raames ja me igapäevaselt kordame-kordame-kordame. Mulle tõesti meeldib see osa. Ja siis edasi teeme mingeid totraid dialooge, kus ma jällegi tunnen, et ei õpi üldse. Me teeme neid grupis, ehk ta tegelikult ei kuule, kas kasutame õigeid toone ja no see on selline sisutühi osa. Mõte on võibolla tõesti hea, et me oma suhtlushirmust üle saaks, aga see ei täida oma eesmärki. Enivei! Ja siis tuli täna test. Teadsime, et üks osa testist on suured numbrid. Noh sellised 28 560 000, 45390, 3593 jne. Ja me tegime kahel päeval kaks sutsakat nende õppimisel. JA SIIS TÄNA TESTIS oli lihtsalt mingi maruraske ülesanne nende peale. Mida mitte keeegi ei oodanud. Okei, meil on üks Austraalia tüdruk, kes on neid koduülikoolis õppinud ja tema ei jätnud seda osa tühjaks, AGA terve klass oli hämmingus. Ja see tõesti ei ole siis juba see, et me oleme laisad olnud ja pole õppinud, vaid see näitab juba, et me pole õiget ettevalmistust koolist saanud. Seega saime homseks aga uuesti mingi kodutöö numbritega seoses, aga ma olen ikka samamoodi kimbatuses nagu testi ajal, egas ma siis vahepeal toiduga tarkust juurde saanud... Ohjah:( Muidugi elab üle ja küll ma üks hetk need numbrid selgeks saan ka, mul on pigem kahju sellest, et lähen väga madala energiatasemega kooli ja ei taha miskit põnevat oodata, sest tean, et peaks pettuma. Tuim värk. 

See-eest!! 



No comments:

Post a Comment

Hetkeid kaamerasilmaga püütuna

Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...