Manila eestlased Taiwanis

Kirjutan tänast lugu hästi sooja südamega, sest kohtusime reedel eestlastega, kes elavad ja töötavad muidu Filipiinidel Manilas, aga olid viieks päevaks Taiwani ilu avastamas. Minu jaoks on lugu mõnusaid kokkusattumusi ja seiklusi täis:) Esiteks, Maris ja Janar ei võtnud ühendust mitte minuga, vaid Siiriga. Marisel ja Siiril on ühine tuttav, kes nad virtuaalselt kokku viis. Arutlesime, et kuidas ja millal nendega kokku võiks saada. Jõudsime lõpuks selleni, et kohtume reedel, nemad juba päeval ja mina siis liitun peale kooli. Üks esimesi õigeid otsuseid! Esialgu pidi plaan olema selline, et minu kooli lõppemise ajaks on nad käinud ära kohustusliku käigu Elevandimäel, mis on siis Taipei kesklinnas asuv matkatav mägi. Kauaaegsemad lugejad teavad, et käisin seal nii oktoobris ise ka, aga ühel nädalavahetuse hommikul. Kuna teadsin, et minuga liitumise ajaks on mägi matkatud, siis panin kenasti endale kleidi selga. Ja eks natuke ilusama, kui ma tavaliselt kooli ehk paneks, aga kuna oli reede, siis hoidisin ka meelel võimalust, et äkki lähme õhtul kuskile välja. Küll aga läks nii, et Maris-Janar ja Siiri võtsid rahulikult ja polnud matkama jõudnud ja leppisime kokku, et vaatame päikeseloojangut sealt mäelt. Kuna ma käisin seal oktoobris, siis oli natuke hägustunud see, et kui kaugel see tüüpiline "platvorm" on, kuhu keskmine turist jõuab omadega. Ehk siis kärme nagu ma olen, hakkasin aga reipalt lippama mäkke ja üks hetk tunnen juba, et kuuurjaam, niiiii palav hakkab, meik näos hakkab sulama... kuna olin hommikul juukseid sirgendanud, siis ei tahtnud neid patsi ka panna... Ehk lõpuuuuks, kui ma sinna kivini ja Marise-Janariga esimest korda kohtusin, siiis minu selg oli läbimärg, juuksed samamoodi:D Nägu peet ja võhm väljas, haha. Very pretty. No igatahes võin lubada, et tegelikult läks aina paremaks, hehe:) Päikeseloojangu nägemine Elevandimäelt on üks "must do" asjadest Taipeis olles, õnneks sain selle oma to-do listist maha tõmmata siis:)

Raohe ööturg

Õhtuks läksime ühele ööturule, kus ma kunagi käinud pole ja ausalt öeldes ei ole ma ka kunagi varem tahtnud väga eksperimenteerida ööturu toitudega. Küll aga see on ka must-do asi Taiwanis olles. Seega rändasid suhu sinepised fritüüritud kartulid, seesamitäidisega kukkel, selline... kaheksajala-muna-taigna-kastme kompott, mida sai selliste amps-snäkkidena tarbida. Ja no siis veel sellised... seesami ja pähklitäidisega plögased taignapallid, mis on pähklipurus rullitud. Tõsimeeli ei oska paremini selgitada:D Aga need on ühed väga omased pallid, mis mu meelest küll suurele enamusele kohalikest meeldivad. Ma sain neid esimest korda Tainanis ja siis need tundusid väga imeliku konsistentsiga mu jaoks. Seekord ostsin neid ka Bo´le ja tuleb tunnistada, et pidin pooled ise ära sööma lause saatel "what happened, you didn´t like them before". Vist olen piisavalt siinsesse ühiskonda sulandunud, et need toored tainapallid maitsema hakkasid:D Ja no ma olen korra siin maininud, et see Taiwani kuulus bubbletea ei ole ikka my cup of tea ja ma olin sellise meelsusega, et tavaika, annan sellele ka uue võimaluse. Well, ütleme nii, et sellega ei läinud nii hästi. Need marmelaadised pallid ei tundunud ikka väga maitsvad, ma ei suutnud selgitada enda jaoks, et mis maitse see on. Janar võttis ka sõõmu ja ütles, et kuule, need pallid on ju täiesti kala maitsega. Nooo mis te arvate, kas ma tundsin või ei tundnud, et jooks limase kala piimasuppi? Et noh, tee on piimaga ja siis lürbid kõrrest veel kala-ampsu peale. Väääga vastuoluline tunne oli ikka, haha. Agaa õnneks seal bubbletea järjekorras küsis Maris mult, et kas mul on nädalavahetuseks mingeid plaane ka. Jaaa oli ju küll! Pidime Bo´ga matkama minema ja olin tegelikult päris mitut inimest kaasa kutsunud. Küll aga oli laupäeval "make-up" day. Siin on selline värk, et kui väga pikad pühad tulevad, siis mõni päev tehakse nö järgi nädalavahetusel. Minu siinoleku ajal on neid selliseid päevi juba kaks olnud, kus pidanuks laupäeval kooli minema. Õnneks minu õpetajad on võimaldanud selle, et teeme mõnel nädalal lihtsalt ühe tunni rohkem. Nii ka seekord, mina laupäeval kooli ei pidanud minema, Rebecca aga pidi. Bo sõbrad ka. Seega olimegi veel reede õhtul teadmisega, et lähme kahekesi mäge vallutama. AGA Marise küsimuse peale lõi pirn põlema. Õnnnnneks oli Marise ja Janari plaanides ka laupäeval linnast välja minna loodusesse. Jackpot! 

Caoling Historic Trail 

Läkski nii, et laupäeval kella 10 ajal korjasin Marise ja Janari peale ja panime autole hääled sisse. No sellest tripist ei olegi niivõrd palju sõnu vaja lausuda, pildid räägivad enda eest. Rada oli parajalt lihtne, et kui maagilised vaated tulid, siis ei olnud kops koos ja väsimus peal, vaid actually sai nautida ja keksida veel ringi. Ja minu meelest on see niii oluline. Olen siinoldud ajaga selgeks saanud, millised matkarajad mulle meeldivad:) Trepid on saatanast, sest nende puhul on keegi teine ära otsustanud, milline peab mu sammupikkus olema. Mulle meeldivad rajad, kus isegi järsul tõusul on võimalik treppide kõrvalt käia, sest ma saan siis ise oma energiat ise jaotada õigetesse kohtadesse. Ja see rada oligi... mõne järsu tõusuga, aga enamasti lihtsalt mõõõõnus retk mäkke. Ja vaated! Oeh, ma ei tea, poleks paremat seltskonda tahta osanud ja poleks tahtnud ka teistsugust vaadet. Istusime rohul, nägime mõlemale poole vaadates ookeanit, ees oli miiiitu-miiitu mäge ja meie vahetus läheduses nautisid ilma ka viis "mägi"-lehma:D Ma ei ole enne looduses loomi näinud siin! Ja tundub, et ka Bo nautis seda kohaliku giidi rolli, sest ta sõidutas Marist ja Janarit veel mõne vähega vaate juurde, mida ta suure tõenäosusega vaid minuga teinud poleks, aha. Win-win jälle:D 

Sel päeval käisime siis läbi veel Pingxi´st, kus toimuvad laternafestivalid ja kus ma ka ise käisin sügisel. Ja õhtupimeduses sõitsime läbi Jiufenist, kus ma ka päevasel ajal käinud olin. Aga õhtusel ajal mäenõlval tuledes olev tempel- priceless vaatepilt! 

Din Tai Fung restoran ja 27 aastat Tallinnas elanud hiinlane 

Eile, ehk pühapäeval oli mu järjekordne keelevahetuse päev, kus tegelesimegi terve aja minu hiina keele arendamisega, niiii mõnna. Pärast seda kohtusin taas Marise-Janari ja Siiriga, kellega läksime Din Tai Fung restorani, mis on Taiwani kuulsaim restoranikett ja must-visit asi taaskord. No kohe nii kuulus, et võtad endale järjekorranumbri, siis ootad tund aega oma numbrit, valid samal ajal endale juba söögid ära. Väljas seina peal on suuuur menüü koos piltidega ja järjekorranumbrit saades antakse kohe ka see paberike, kuhu oma tellimus märkida. 

Kas teie olete järge pidanud, mitut asja ma see nädalavahetus esimest korda tegin ja mis kõik on kohustuslikud turistile?:D Ja mõtle nüüd, mis kõik Maris ja Janar viie päevaga ära tegid! Ilmselt rohkem polekski jõudnud näha ja kogeda mõnusa tempoga. Aga vahepeal juhtus veel üks asi, mis tõestab taaskord, et maailm on imeväike. Järsku avastasin ühe oma Facebooki postituse alt Michaeli kommentaari, et ta on elanud Eestis 27 aastat ja ta armastab Taiwani. Vaatasin ta profiilile, nägin, et tal on ilusti käest kinni pildid eestlasega ja mõtlesin, et väga hea, et ta ei ole mingi libe sell, kes valge naisega lihtsalt tutvuda tahab. Hakkasime kirjutama, tuli välja, et ta oli mu avastanud Pekingis oleva aukonsuliga samalt pildilt ja näinud, et ma olen Taiwanis elav eestlane. Tema nimelt lõpetas 91. aastal Helsingis ülikooli ja kolis samal aastal Eestisse. Tal on Saaremaalt pärit elukaaslane ja tema ise on pärit Hiinast. Sellisest linnast, kus elas mitu mitu aastat eestlane Anneli, kes on EASi esindaja Hiinas ja kellega ma ka sügisel e-residentide peol kohtusin. Ja ta on praegu Taiwanis reisimas! No midaaa maailma:D Ja siis rääkis ta, kuidas ta käib igal aastal Saaremaa ooperipäevadel ja üllatus-üllatus, minul on mõni üksik aasta vahele jäänud. Ja veeel naljakam on see, et ma just samal hommikul mõtlesin, et näed, Eestis peetakse lihavõtteid ja meie perel on ju see imearmas jänks, kes mitu-mitu aastat ooperipäevade pileteid hoovi jätnud on ja mind see aasta polegi. Igatahes, Michael naeris, et noh, ta postitab Tallinnast päris tihti pilte oma profiilile, et kui koduigatsus tuleb, siis võin kiigata. Ja kui kunagi Eestisse tagasi satun, siis võin vabalt temaga keelevahetust tegema hakata. Ma pole veel iial olnud sellises kirjavahetuses, kus korraga on kasutusel inglise, eesti ja hiina keel! Vääääga sürr ja lahe kogemus ikka. 

Novot, selline nädalavahetus oligi! Väga hoogne ja mõnuuuus! Muide, laupäeval vaatasime Bo´ga ära ka ETV´st tulnud Reisile minuga saate osa Taiwanist. Küll oli lahe vaadata, kuidas eesti keeles minu praeguse elukoha kohta räägitakse, aga ma olin natuke kurbi ka. Mõtlesin selle peale, et kui keegi eestlastest Taiwani teekonna ette võtab, siis see on pigem noor seiklusjanune inimene. Küll aga olid saatejuhtideks... kuidas viisakalt öeldaksegi? Soliidses eas inimesed? Igatahes, see saade oli ka väga nende enda nägu ja kajastamata jäid pigem need paigad, mis Taiwani tõeliselt eriliseks teevad teiste Aasia riikidega võrreldes. Siiri ütles, et tema vaatas Taipei osa ka ära, mis see laupäev välja tuli, ma siis kiikan selle ka üks hetk üle.