Sunday, April 8, 2018

Kuidas päike päästab päeva:)

Jeps, ma küll põlesin kolmapäeval ära, aga ronisin ikka järgmisel päeval ka välja päikese kätte. Seekord tõesti SPF50´ga üle ujutatuna:):)

Ehk võtsime Bo´ga suuna rannikule, jälle! Ja harjutasime mägijooksu, et maikuus Taiwani kõrgeima mäe tippu ladusalt läheks. Muide, vahemärkusena, ma tegelikult kirjutan kogu aeg Bo nime valesti! Passis on see tegelikult Boh Shiang, ehk siis lühendatult Boh. Ja! Nii muuseas sain teada, et ta lääne nimi on Tony, haha. Mul on nii naljakas teda selle nimega siduda. Aga sel samal neljapäeval sain ära ka testida, kas ta sellele nimele reageerib. Tahtsin ta tähelepanu saada kaugusest ja ta ei reageerinud PSSSST´amisele, Bo nimele ega ka MISTEERRRRRR hüüatusele. Proovisin siis Tony´t ja kohe keerati näoga minu poole:D Igatahes, tegime neljapäevase jooksu kahes osas, sest meie valitud mäge jagus ainult 1.5km ühte pidi ja 1.5km teist pidi tagasi siis ka. Tõusime selle jooksu ajal 130 meetrit ka, muide. Jaa siis sõitsime oma tüüpilisse rannikujooksu kohta ja panime seal veel 5km 28-kraadises kuumuses ka otsa. No selline treeninglaagri tunne on peal nendel kuumadel päevadel joostes, hehe.




Ja mida me reedel tegime! Kõigepealt õppisin pool päeva kodus ja siis läksime Siiri, Siiri peika Sami ja minu keelevahetuse Amberiga karaokesse! Taiwan on üks suurimaid karaoketajaid üldse! Siin on selle nimi KTV ja kui 7-11 on ühe tänava peal keskmiselt 3, siis umbes iga kolme tänava kohta on üks KTV. Naljakas oli muidugi see, et Siiri ütles mulle päev varem, et Sam otsib sellist KTV´d, kus oleks uusi ingliskeelseid laule ka. Olin samal ajal Bo´ga koos ja ta meenutas, et tema maja kõrval on ju üks KTV, kus alati valgenahksed noored hängivad, et see on ilmselt just selline koht, mida me otsime. Aga ma kuidagi ei öelnud seda Siirile edasi ja siis Sam saatis peagi lingi, et ole homme kell 17 seal ja seal. Ma ei avanud seda kohe ja kui ma paari tunni pärast vaatama hakkasin, siis tundus kuidagi jube tuttav tänavate asetus. Aga ega ma palju aru ei saanud, sest see oli hiina keeles. Näitan siis Bo´le, selgitamata, et millega seoses ma seda kohta kaardil näitan. Ta küsib mu käest, et eem, miks ma talle tema kodutänavat näitan. Ja saime siis korralikult naerda, sest Sam ikkagi oli välja valinud kõikidest tuhandetest KTV kohtadest just selle, mis Bo maja kõrval on:D 

Olgu öeldud, et ega me keegi end ülemäära mugavalt ei tunne lauldes. Mind te ju teate, kogu meie pere on totaalne... ebaõnnestunud eksemplar laulmises:D Aga ma hoiatasin teisi ja ütlesin, et kuna ma oleme enda tuttavate inimestega, siis ma ei hakka kartma ja end tagasi hoidma, et juudas, lõbus peab ju olema. Küll aga muretsesin veidi, et no 3h on ehk liiga palju, mis meile bookitud oli. Etteruttavalt.... me ostsime lõpuks ühe tunni lisaks, sest niii tore oli, ahahaha:D Siiri oli vahepeal mind salaja minu enda telefoniga filminud ja mu kraaksumise Insta lugudesse laadinud, päris tragikoomiline oli see:D Aga no kui juba 40 inimest oli seda vaadanud selleks ajaks, kui ma avastasin, siis ei hakanud enam salgama ka ja maha võtma seda, haha. Minu õnneks oli Sami telefon meid hääletult vahepeal filminud, neid kaadreid meie energilisusega võin siin jagada ikka, haha:D 




Viimases laulame Siiriga täiiiiest südamest Evanescence´i laulu, mida me üllataval kombel mõlemad oskasime suht peast ka. Muide, karaoke puhul on mu jaoks ikka fenomenaalne, KUI kiiresti me ühelt laulult teisele läksime ja kuidas Siiri (ja no okei, mina ka tihti) suutsime ümber lülituda. Et no sõnad küll jooksevad ekraanil, aga sa ikka pead laulu ette teadma, et õigesti välja tuleks. Igatahes supernaljakas ja tore oli! Vahepeal nutsin pisarad silmas, vahepeal tõusime püsti, et tantsida ja karata, sest nii hea laul oli. Et jah, mõlemal videol oleme püsti, aga enamasti tegelt istusime patjadel. 

Aa, et see KTV konseptsioon ongi enamasti selline, et oma seltskonnaga lähed, saad snäkke-jooke kaasa võtta ja olenevalt seltskonna suuruselt siis on ka see ruumi suurus. Meil oligi selline kodune neljale-viiele inimesele sobiv toakene. Tihti käiakse 10-15kesi sõpruskonnaga, jutustatakse, osad laulavad, osad söövad jne. 

Aga nüüd on käes pühapäeva õhtu, õpin veel viimaseid asju homseks koolipäevaks jaaa siiis ongi käes 29-kraadine päikesepaisteline ilm! Ja päike päästab päeva! 





No comments:

Post a Comment

Hetkeid kaamerasilmaga püütuna

Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...