Mäletate mu esimese semestri hirmusid selle eksami ees? Et ööd ja päevad õppisin ja muretsesin ja õppisin? Well, seekord ma isegi väga ei rääkinud sellest inimestele Eestis, Siiri ja Bo teadsid ja aitasid koos õppides ja vahepeal sutsukene rahustasid ka. Aga no esiiiimest korda seda eksamit tehes tundsin, et olen selle poole semestri jooksul niii palju tarkusi ja enesekindlust kogunud, et ma ei pea lihtsalt kartma seda. Ja kui eksam tehtud oli, siis ka... tundsin end rahulikult ja ei põdenud mingeid asju järgi. Esmaspäeva hommikul saime oma tulemused teada. Mu selle semestri kõige kehvem hinne on olnud 73/100 ja enne eksamitulemuse vaatamist ütlesin õpetajale, et kui olen saanud vähemalt 74 puntki, siis olen rahul ja see näitab, et olen ennast arvesse võttes ületanud oma kõige kehvemat tulemust, EHK ARENENUD. Guess what:D Ma sain kirjalikul eksamil 74 punkti:D Suulisel 90. Ja mul oli niiiii hea tunne, sest kõik tehtud vead olid nö ausad, ma tõesti polnud neid asju korranud ja kahtlesin nendes eksamit tehes. Ei olnud lohakusvigu või kohti, kus oleks miskit märkata jätnud. Ja see on reaalselt niii vägev tunne, kui teed eksamit ja tunned, et jah, ma tean kindlalt, et see ongi õige vastus.
Muidugi natuke nalja ka. Meil on testis alati selline ülesanne, kus on jutt lünkadega ja me peame ise lüngad täitma. Näitab seda, et kas saame päriselt ka aru, mida me loeme... Ja jutukese esimene lause oli õigena selline " I usually go after school to supermarket". Lüngad olid usually ja go asemel. Ja mina täitsin need nii " I am afraid everybody is after school in the supermarket". (nu et hiina keeles saab nende lünkadega taolisi erinevaid lauseid teha..) Ja kui ma nägin, mis õige vastus on, siis ma sain aru, et ma olin totaalselt ennast sinna testi sisse pannud, sest ma päriselt kaa väldin siin rahvarohkeid kohti kui kulutuld ja see siinne ülerahvastatus teeb mind ärevaks. Seega ma isegi ei kahelnud kordagi, et mu lühkade täited võiksid valed olla:D:D Haha ma ütlen selle peale! Igatahes, ma olen siiiralt siiralt õnnelik kooli minnes, see on mõnusalt väljakutsuv ja iga päevaga lähevad ju teemad raskemaks... ja samas tähendab see seda, et seda vabamalt saan ma kohalikega suhelda! Jeeee!
Muidugi oli meil reedel peale eksamit house-party ja mu keelevahetuse sõpsid olid kohal ja veel ca 20 muud inimest ka ja ma juba enne pidu ütlesin Siirile, et ma lihtsalt... ei tule peole ja magan:D Ütleme nii, et see 100 minutit kirjalikku eksamit ja takkapihta 3 minutit suulist eksamit tegi oma töö ja ma olin niii tühjaks pigistatud sidrun. Agaa tegelikult oli pidu vahva, ma küll olin "low energy mode´i" peal, agaaa...ikkkagiiii:)
Ja no kuna peod on ikka udused, siis siit järgnevad käevärinaga tehtud pildid ka:):)
Florian ja Siiri, mu korterikaaslased. Meie keskel on hurmav sangria, millega me peolisi kohale meelitasime:)
Kas meile on otsa ette kirjutatud, et oleme kõik eestlased? Muide, fun fact, Taiwanis on 9 eestlast- 5 meest ja 4 naist, kellel on kehtiv viisa. Ehk siis turistide kohta ma ei tea, aga "elanikke" on 9!:D Hardi oli sel korral siiski Jaapanist vaid külastamas Taiwani:)
Minu kaks nunnut keelevahetajat. Parempoolselt Hsiaynil oli reedel sünnipäev ka, olin talle piiisikesee tordikese ka varunud, et ühel hetkel küünla ja lauluga teda üllatada. Sellega läks veidi nihu muidugi, sest Florianil (meie korterikaaslasel) on kahe nädala pärast sünnipäev ja tema sõbrad olid tordiga tulnud ja... üks hetk märkasin, et appppi, tort on väljas ja kohe hakkavad vist laulma. Pidime neid peatama, sest...minu sõbrannal oli ju õige päev ja tort ja küünal ja kõik jutud. Lendasime Siiriga siis tordikesega laivi, mina suures lauluhoos suutsin küünla kustu laulda, haha, appikene:D Aga Hsiayn oli väga meelitatud ja tuli välja, et see oli ka tema esimene house-party! Ja muuseas ka esimene kord elus värsket kurki süüa..Siin keedetakse, aurutatakse, praetakse ja tehakse kõike võimalikku, et värsket asja sööma ei peaks:):)
Muidugi ei möödunud pidu ilma turvameesteta, kes ca kell 1 peo korteris lõpetasid. Õnneks olime hoiatanud ja kutsunud enne pidu turvamehi ise ka peole, et nad teadsid, et need oleme meie, kes 26ndal korrusel oma häälepaelad valla lasevad:):) Ja siis need, kes jõe äärde kolisid, need ikka draamata ka ei saanud. Me Bo´ga koristasime enamuse peojääkidest ära, et prussakad liiga õnnelikud ei saaks öösel olla ja hommikul ärkasime värskelt ülesse ja lippasime randa peesitama. Ainult eet ilmataadiga polnud me oma plaani kooskõlastanud. Ehk poole tee peal hakkas selllist padukat sadama, et pidime ohutuledega sõitma hakkama, et kaassõitjad näeks, et oleme ka teel:D. Nojah, keerasime otsa ringi üks hetk ja tulime Taipeisse tagasi...
Aga eks taas, vaate üle ei saa kuidagi kurta!
No comments:
Post a Comment