1. Liblikate kuningriik võiks olla Taiwani teiseks nimeks, sest siin saarel on esindatud üle 400 erineva liblikaliigi! Ma küll olin hämmingus, kui ma seda numbrit kuulsin, aga koheselt tundus see väga loogiline, sest ma olen siin täiesti ära harjunud, kui igapäevane on liblikate nägemine. Eestis oli ikka nii, et panin tähele, milline oli suve esimene liblikas, sest selle värvi järgi sai ennustada, milliseks kujuneb eesolev suvi:):) Aga siin ei teagi nüüd mida ennustada, sest liblikaid nägin nii veebruari alguses kui ka novembris, mõnna!
2. Kiirnuudlid, kirsstomatid ja mullitee on Taiwanis leiutatud. Kirsstomatid aretati minu sünnipäeva puhul 1990. aastal, kiirnuudite leiutaja oli küll Taiwani-Jaapani päritolu ja esimesed kiirnuudlid toodeti Jaapanis, AGA see väike saareke tahab ikkagi natuke au endale ka kiirnuudlite osas. Aga mullitee (bubble tea) leiutati kindlalt Taiwanis 1980ndatel ja eks mullitee kohta öeldakse, et see on midagi enamat kui jook, see on elustiil! Tuleb tunnistada, et mina veel seda võlu ei näe, need mullid on mu arust sellise kentsaka koostisega, tugev marmelaad, jääb hammaste külge ja:):) Üks kord sain sellist mulliteed, kus mullid olid nagu mustikad, aga kui katki tegid, siis tuli imemõnusat mustikapüreed välja. Aga see on ikkagi nagu magustoit ja ma eelistan magustoiduna tahkeid asju, aga kohalikud lürpavad suuuurima hea meelega seda mulliteed, mis võib olla muidugi ka mullipiim või mullitee piimaga vms, aga selle koondnimetus on enamasti ikka bubble tea.
3. Tualettpaber- jagasin just täna hommikul oma Facebooki lehel meie tualettpaberi paanikat, mis meenutab meie suhkrurallit kunagisest ajast. Aga see ei ole ainus huvitav fakt tualettpaberiga seoses. Näiteks ei lubata ega soovitata tualettpaberit potist alla lasta. See tähendab, et igal pool tualettides on prügikast, kuhu sa oma paberikesi jätad. Mis aga vahel juhtuda võib... näiteks lähed kellegi juurde külla ja nad on just prügikoti välja viinud ja pole uut kotti pannud. Väga nõme on siis ilma kotita prügikasti paberike visata... JA sa tegelikult ka ei tea kunagi, millal ummistus tuleb, seega sa ei julge ka paberit potti visata. Seega paned sa selle enesekindlalt taskusse ja loodad, et saad märkamatult selle oma kotti või järgmisesse prügikasti visata:D Ja ka see pole veel kõik vetsupaberi faktidest! Veel üks naljakas asi on see, et siin ei ole kommet ei kodudes ega söögikohtades kasutada ilusaid salvrätte. Ega isegi mitte koledaid salvrätte:):) Igal pool tuuakse lauale need samad tualettpaberi pakid:D Eks suud on vaja pühkida ja näppe vahel puhastada, et ega ses midagi imelikku justkui pole. Peale selle, kui ma mõtlen, et nojah, siin pidulaual on praegu vetsupaber:D Aga siinkohal ma pean mainima, et vetsupaber ei ole siin tüüpiliselt rullides, vaid sellistes pakkides nagu meil kätekuivatuspaberid. Ja need on hästi pehmed ja minu meeles ületöödeldud, et meite taguots mu meelest ei vaja sellist siidpehmet paberit nagu meie nina näiteks vajab.. aga no mida mina ka tean:D
4. Taiwanis on peaaegu maailma madalaim sündimus, sellele järgneb vaid veel mõni Aasia riik nagu Jaapan ja Lõuna-Korea ja üks-kaks veel. Ja üheks põhjuseks on kindlasti see, millised on võimalused lapse kasvatamiseks. Kohtasin nädalavahetusel eestlast Brittat, kellel on juba üks tore laps ja kes ootab praegu oma teist beebit. Uurisin temalt, kuidas siinse süsteemiga lood on ja no... kui kohaliku jaoks tundub see tavaline, siis teades, kuidas Eesti emasid-isasid hoitakse, siis see on ikka nukker küll. Näiteks võib ema lapsega kodune olla kuni kuus kuus, aga tööandja peab su kohta hoidma seaduse järgi kaks kuud. Ehk kui sul on hea ülemus, siis võid pool aastat oma beebsuga olla, aga keskmiselt ollakse ikkagi ca 2 kuud, sest tööandja ei ole valmis kauem lubama. Kaks kuud maksab tööandja, järgmised neli kuud oleks toetus 50% palgast. Isad saavad sellest aastast kodus olla 5 päeva, enne seda oli 3 päeva. Ja mis siis saab pärast kahte kuud... sa pead juba enne beebi sündi välja valima sõime, kuhu oma IMIKU viid! Ühel õpetajal võib korraga olla kuni viis beebit ja selle sõime, ehk esimese kahe eluaasta eest maksad ise kuus kinni keskmiselt 600 eurot. Kui mõlemad vanemad töötavad, siis saad riigilt sellel kahel esimesel aastal toetust 140 eurot kuus, pärast seda on lapsetoetus 70 eurot kuus. Lasteaia tasu peale seda sõimerühma on ca. 400 euri kuus. Kaks korda aastas maksad ka registreerimistasu, mis on 1200 eurot, ehk tegelikult jagada see 12 kuu peale, teeb lasteaiakoha tasuks ikka üle 500 euri kuus. Keskmine palk on sarnane Eesti omale, et neto ca 1200 euri. Üksikvanem küll siin riigis olla ei saaks... Muidugi on kombed ja traditsioonid teistsugused ka ja inimesed vähem individualistlikud ja valmis ka lääne ühiskonna mõistes eriskummalistes suhetes olema. Aga pole meie asi hinnata, lihtsalt fakte vaadates on ju kurb see, et pead oma kahekuuse beebi võõra inimese kasvatada andma. Ja kui produktiivne sa töötajana olla suudad, kui beebidel on ikkagi oma ajaarvestus ja öösel pead ikka üles ärkama, et mähkut vahetada ja süüa anda. Aga nagu me Gabrielaga arutasime, siin riigis on 23 miljonit inimest ja Eestile sarnase süsteemi ülevalpidamine oleks lihtsalt rahaliselt võimatu. Ja kuna Taiwan on ka vananev ühiskond, ehk siin ongi pensionäre rohkem kui lapsi, siis siin läheb nii suur summa pensionisüsteemi ülevalpidamiseks niikuinii.
5. See pole üllatus, et Taiwanis on usul väga suur roll ühiskonnas. Aga mõni fakt, mida ma siin blogis kajastanud pole. Näiteks on siin valge värv seotud surmaga ja see tähendab ka seda, et siinsed traditsioonilised pruudid ei abiellu valges kleidis. Muidugi olen näinud pulmasalonge, kus just valged kleidid aknal ripuvad, aga siinkohal tulebki vahet teha traditsioonilistel peredel ja mittetraditsioonilisel peredel:) Taiwanis on punane õnne ja külluse värv ja traditsioonilised pruudikleidid on just seda värvi! Teate, mis veel täiiesti hämmastav mu jaoks on! Nimelt enne abiellumist lähevad paarid astroloogi juurde, kes kinnitab, kas te üldse sobite abielluma. Ja otseloomulikult ei saa ise oma pulma kuupäeva valida, vaid see sama astroloog otsib just teile sobivaima ja õnnetoovaima kuupäeva. Nii saingi ühel külmal ja hallil veebruarikuu päeval näha välispulma, kus külalised olid vatijopedega... See oli Tainanis sellises suures kaarja katusega angaaris, kus üks pool oli täiesti avatud, ehk siis tuul vihises sisse ja välja. Selle ees olev tänav oli küll liikluseks suletud, aga saime lipsata ikkagi üsna lähedalt läbi. Ja no kuna perekond on väga oluline siin, siis on pulmad ikka 300 külalisega... Ja no mina imestasingi, et miks need inimesed veebruari abiellumiseks valisid ja siis teadjamehed valgustasid mind, et ega keegi saagi ise valida, millal ta oma armastuse märgiks abiellub.
6. Nii kaugele, kui aastanumbrid ulatuvad (ehk tegelikult 17. sajandist), on Taiwan alati "võõra võimu" all olnud. Ja teate, kuulsin seda mõtet ühe Lõuna-Korea tudengi käest, kes tõi selle mõtte välja, et kui näiteks Lõuna-Korea pigem häbeneb seda, et oli mingi hetk Jaapani võimu all, siis Taiwani jaoks on see nii tavaliseks osaks eluks ja nendes okupatsioonides nähakse ja meenutatakse pigem positiivset. Silmaringilaienduseks- siin olnud nii hollandlased, hispaanlased, inglased, jaapanlased ja no viimaks... suur Hiina. Aga näiteks hollandlaste võimu all olles 17. sajandil toodi palju euroopalikku endaga kaasa, sajandid Jaapani lipu all elades arendati siinset kultuuri meeletult, sest Jaapan oli rohkem arenenud. Üks hetk kirjutasin keraamika tehnikate arengutest tänu jaapanlastele, nüüd Rebeccaga jalgsi tuuril käies kuulsin jälle, kuidas majade ehitamises võeti kasutusele uusi stiile ja materjale just jaapanlaste initsiatiivil, kellel oli ligipääs läänemaailma teadmistele. AGA, siiski, korra, viieks kuuks oli Taiwan vabariik, aastal 1895! Muidugi... seda sõjategevuse vaba aega oli vabariigil vaid... 5 PÄEVA! Vabariigi nimeks oli Republic of Formosa, vabariigi lipp oli selline:
Fun fact, neid originaalseid lippe oli kaks tükki. Üks jäi omal ajal Taiwani ja teise võtsid jaapanlased kaasa. Taiwanis oleva lipuga juhtus miskit ja siis kui jaapanlased Taiwanile oma "national museumi" ehitasid, siis taiwanlased palusid aupaklikult seda teist originaallippu tagasi, et võiksid selle sinna muuseumisse ju eksponaadiks panna. Ja Jaapanist tuli vastuseks, et "imekombel" on ka nende originaallipp kadunud. Vot nüüd ei teagi, kas tegu oli kiusuga ja see lipp on kuskil alles või tõesti pole viis kuud püsinud vabariigi originaallippu enam kuskil alles.
Aga mis ma siis öelda tahtsin tegelikult, on see, et taiwanlane on nii harjunud elama oma riigis niimoodi, et selle riigi nimi ei ole lihtsalt Taiwan. Ikka on liiteks olnud Republic of China või Republic of Japan või ma isegi ei tea, mis siinseks nimeks oli 17.-18. sajandil, kui eurooplased siin möllasid. Ja see on kindlasti jätnud siinsetele inimestele oma jälje, taiwanlasi kutsutakse hästi vagurateks, kellel pole oma arvamust. Või kui see ka on, siis seda ta kindlasti kõva häälega välja ei ütle. Nad on hästi head käsutäitjad, aga mitte väga edukad innovaatorid ja algatajad. Vot, mis kõik ajaloost inimestega kaasas käib.
No comments:
Post a Comment