Aga! Hommik algas sellega, et kohtusin Sami, Sami õe ja Siiriga, kellega võtsime suuna loomade "vanadekodu" poole. See on selline paik, kuhu üks mees on oma südameasjana koguda loomad, kes muidu oleks peagi tapamajja saadetud. Seal on kitsi, kaks lehma, kukkesid, kaks hane, paaalju sigu. Meie õnneks oli eile ühele kitsele kaks poega sündinud ja no nemad olid lihtsalt maaailma armsamad. Minu vaieldamatud lemmikud tänasest:) Muidugi meeldis mulle ka 3-4-nädalane lehm ja see kukk, kes mu jalga ründas:D
See kits oli konkreetselt taksikoera ja kitse ristsugutis, no vaata neid lontukõrvasid!
Saime kõiki loomi õuntega toita ka, no sigadele läksid õunad väga peale, kitsedele ja lehmale ka. Kitsed aga olid sellised nahhaalid, et kui mul enam õuna käes polnud, siis hakkasid mind tagumikust näksama:D No kohe niimoodi tuntavalt, suht koomiline oli. Ma sel hetkel otsustasin neid lihtsalt patsutada ja rohkem õunu endaga koos näidata. Aga muidu siis loomad olid enamuses kõik sõbralikud ja lasid inimesi ligi. Suured mustad sead olid vihased ja torris, et nende aedikusse ei võinud minna, mujal võisime vabalt liikuda. Okei, üks kana munes just ja seda oli niii lahe näha, kuidas seal oli ikka ca 7-9 kukke ka ja kuidas üks kibekiiresti hauduva kana juurde jooksis, kui ma kogemata liiga lähedale läksin kanale. Ja haned olid ka eraldatud, sest hane-ema oli hanepoja munenud ja haudus seal peal mitmendat nädalat. Numps! Saime seal ka vegan toitu süüa, mis oli malaisia retsepti järgi tehtud. Meiega oli Sami (Siiri peigmees) noorem õde ka, kes inglise keelt väga ei julge rääkida. Seega olime temaga samal tasemel, mina küll aina julgemalt räägin hiina keelt, aga eks oskused on piiratud ja siis seal süües proovisime mõlemad pusserdada hiina ja inglise keelt ka:)
Pärast paari tundi ja päikesepõletuse saamist viisime Sami õe ära, võtsime Boti kaasa ja sõitsime järgmist mäge vallutama. Instast on näha olnud, et Boti on vahel Siiriga meie juures olnud, ehk Boti on mulle ka juba südamelähedaseks saanud. Ma pole sellest kirjutanud, aga siin on komme oma koerad "sülekoerteks" muuta, ehk neil on eraldi kärud, millega siis "koera jalutamas" käiakse. Ehk koera peremees jalutab vankriga, kus koer sees lebotab. Ja seda rohkem olid umbes 90% inimestest, kellest me matkal möödusime ülimalt üllatunud, et whaaat, koooeeeer, matkaaab?!? Matkab muidugi, koerad on ju aktiiivsed ja vajavad liikumist! Muidugi oli Boti täiega elevil ja lippas reipalt kogu aeg meiega kaasas!
Siin oleme kõik kenasti mäe tippu jõudnud, ootasin, et saaksin Siirit ja Sami pildistama hakata! Samal ajal sain ühe sõbrakese ka, kes viitas mu "ebasobivatele" jalatsitele ja päikesepõletusele:D Nimelt olin ma sel päeval otsustanud Birkenstocki plätud jalga panna...kui sa järgmiseid pilte näed, siis saad aru, miks kohaliku noormehe kommentaar asja ette läks:D
Olen siin kogenud üsna erinevaid matkaradu. Mõned on vaid treppidest koosnevad, ehk need on päääris järsult kõrgemaks minevad mäed. Siis eelmise nädala mägi oli pigem lauge ja seal oli harva treppe, pigem sellised astmikud, millel saab mitu sammu korraga teha. Ja täna!! Käisin esimest korda mägisel rajal, mille puhul on eriti äge see, et kogu aeg oled keskendunud maapinnale:D No iga kivi on erineva suurusega, erinevas kohas, mõnes kohas olid abiks köied, sest kivid olid nii siledad, aga järsu kallaku all. No üks stiilinäide on järgmisel fotol...
Meeldis, et tipus sai akrobaatikat ja hüppeid teha:D
Meeldis kolmetasandiline matkasellide selfie ka!
Eeehk siis... esmalt poseerisin justkui üksinda, aga siis oli Siiri mu selja taga nii koomiline... järgmine foto paljastab selle situatsiooni:D
... ja kuidas asi läbi minu silmade välja nägi:D
Ja koju jõudes ootas mind toaukse lävel üks prussakas ka, jee! Aga see on juba teine lugu:) Jätan selle tulevikku, kuidas ilmade soojenedes on prussakad ka ellu ärganud ja kangesti tahavad meie köögis ka olla. Paari viimase päeva jooksul olen oma toaukse läheduses plätuga lömastanud kaks prussakad, kahte olen veel köögis näinud ka. Oeh, mulle on see ikka harjumatu ja suuht võigas, sest ma tulen ju riigist, kus niisama puhastes kodudes prussakaid pole. Ja siin ei ole vahet, kui kõrgel või kui puhtas kodus sa elad, prussakad on paratamatult kohal, kui ilmad soojaks lähevad ja süüa teed kodus.
No comments:
Post a Comment