Tuesday, April 3, 2018

Tähelepanekuid elust


Olen endale siin blogi vaiksemal perioodil kogunud märkmeid telefoni, millest kindlasti kirjutada tahan. Täna on teisipäev ja minu jaoks ka koolinädala viimane päev. Olen siin viimased nädalad ringi traavinud korralikult, et vajasin seda mõnusat kodust õhtut väga. Jõusaalis on käidud ja nüüd ongi paslik enne Netflixist filmi valimist natuke blogida:) Meil on selline esivanemate mälestamise/mäletamise püha tulemas, mis tähendabki, et kooli peab alles järgmine nädal minema!

Aga nüüd muud juttu ka:)

Kuidas teha vahet erinevatel Aasia rahvustel vahet? 
No see on päris tavaline, et läänemaailma jaoks on asiaadid kõik ühte nägu. Minul oli alguses ikka päris koomiline tänaval olla, nagu kloonitud inimesed käisid mulle vastu vaid:D Aga üks hetk hakkasin ma nägema erinevusi ja mõistma, milline inimene minu jaoks välimuselt kaunis on. Mitte kellelegi liiga tehes, kõikidel inimestel on oma võlu, aga kunagi sügisel mõtlesin tõsiselt, et huvitav, millist inimest Taiwanis nö klassikaliselt ilusaks peetakse. Ja siis kujunes mul enda tunnetus ka välja, millised näojooned mulle näiteks meeldivad. Aga sellest ma ei tahtnud ju rääkida! Ikka sellest, et kui ma hakkasin enda jaoks "mental note´e" tegema, siis sain ka aru, millised on suurimad ja tüüpilisemad erinevused eri riikide inimeste vahel. Muidugi on seal alaaati erandeid, aga keskeltläbi on minul selline arvamus kujunenud:

hehe, nojah, leidsin selle pildi peale seda, kui olin oma kirjelduse ära kirjutanud. Tundub, et see täitsa toetab mu arvamust:) 

Hiinlased: nägu on pigem ümar ja selline... ühtlaselt ümar, ehk ei ole väga konkreetset lõuajoont ja põsesarnasid või isegi lauba kumerust. Huuled on pigem ka ühtlaselt "pruntis", ehk ei ole sellist kontreetset huulekuju, vaid näoga ühtlasel tasandil ka. Get me?

Korealased: näojooned on konkreetsemad, nägu on ovaalsem, lõuajoon on ka välja joonistunud. Mulle vähemalt tundub, aga korealastel on kõige monoliidsemad silmad, ehk neil ei ole nö silmalaugusid. Korealastel tundub olema kõige pisem ja sellisem...vähem väljaulatuv nina. Et see on lühike ja pigem pehme ja lai, mitte pikk ja kitsas nagu näiteks mul on.

Jaapanlased: jaapanlaste nägu on kõige rohkem mandlikujuline ja minu jaoks on nende silmad ka kõige rohkem mandlikujulised ka. Minu enda Bo´l on ka hambad puseriti, aga mulle tundub vähemalt, et keskmiselt on jaapanlastel rohkem kehva hambumus, millega lapsepõlves tegeletud pole.


Agaaa kui ma peaks nüüd taiwanlased ka siia kõrvale panema, siis see läheks juba väga keeruliseks:) Mulle tundub, et ma oskan hea tahtmise juures jaapanlasi, hiinlasi, korealasi, tailasi ja filipiinosid taiwanlaste vahelt, aga teisi rahvusi on ikkagi linnapildis vähem, seega on neil kuidagi lihtsam mingeid üldiselt ühiseid jooni leida. Aga taiwanlased on ilusad, minu meelest on nad kõige rohkem eurooplaste näojoontele sarnasemad. Et neil ei ole mandlisilmi ja neil on päris sellised "sügavad" silmad, ehk neil on silmalaud ka olemas:) Ja neil on põsesarnad ja konkreetne lõunajoon ka. 

Busside peatamine ja seiklused seoses sellega 
Siin on samamoodi nagu näiteks Soomes, et buss jääb seisma vaid siis, kui sa käega peatuses viipad. Ja bussist maha saad ka vaid siis, kui nuppu vajutad. Ja ma ju olen kirjutanud, kui järsud kihutajad nad on, ehk mul on suht õnnemäng iga päev, et kas ma saan bussi peale ja kas ma saan õigel ajal bussist maha ka:D Elan oma bussiliini lõpp-peatuses ja siin on mingi...x-süsteem, ehk mul on selline ärevus iga hommik sees, et kas ma saan õige bussi peale jne. Muidugi on mul need vanad kombed küljes, et jõuan iga päev ca 20 minutit enne tunni algust kooli, aga ikkagi, ärevus on sellest, et käin bussi juurest bussi juurde ja proovin aru saada, kas sel tuleb "puhkeaeg" või sõidab ta kohe edasi või sõidab ta ma ei tea kuhu edasi. Eile otsustasin, et hakkan järgmisesse peatusesse kõndima, mis on isegi mu kodule lähemal, aga tahtsin hommikul jalgu sirutada ja natuke samme saada, selle pärast ka selle lõpp-peatuse valisin. Aga no nüüd sinna järgmisesse peatusesse minnes jääb hommikune ärevustamine ära, seal on vähemalt teada, et buss läheb reaalselt kooli ka:D Aga eks sama nali on ka bussist väljudes, üks hetk otsisin mingit märki, et ma teaks, mil ma pean "stop" nuppu vajutama, et kooli juures väljuda. Michelini mehikesega autoremondi töökoda on nüüd siis see märk, mida pean kindlasti silmas pidama:D Ja kui ma näljasena koolist tulen, siis tulen enamasti näljasena just selles eelviimases peatuses maha, mida on väääga kerge maha magada. Näiteks täna magasingi õige hetke maha:D Aga no õnneks on lõpp-peatus ka kodu lähedal... 

Kamatransport 
Mul jäi eilsest postitusest välja üks manila-eestlaste nädalavahetuse põhiline teema:D Nimelt võttis reedel Siiri juba kaasa Marisele-Janarile kama, mida meil päris mitu pakki on. Hoidsid seda päev otsa Siiri kotis ja no muidugi jäi see ka sinna. Õhtul andis Siiri selle minu kätte, et kuule, võta homme kaasa, lähete autoga ju, hea lihtne vedada. Laupäeva hommikul panin kama Bo kotti, et anname autot teistele. Üks hetk mäe peal meenub mulle, et hahahaaa, Bo kannab oma seljakotis kama ka ju kaasas... Of couuurse jäi see sinna ka pärast Marise-Janari koju viimist... Aga see meenus mulle alles pühapäeval, kui mina olin Bo juurest oma keelevahetusele läinud:D Nojah! Lõpuks saime eestlastega veel õhtusöögiks kokku ja Bo tuli ekstra vaid kamakotikesega oma kodust sinna metroopeatusesse, kus meie õhtustama läksime... Ehk siis see kama sai ikka terve seikluse kaasa käia erinevate inimeste kottides:D Looodetavasti see jõudis ikka lõpuks Manilasse ka:D 




No comments:

Post a Comment

Hetkeid kaamerasilmaga püütuna

Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...