Tuesday, May 8, 2018

Yushani ettevalmistused

Ma ei teagi, kas ma olen siin kirjutanud sellest, kuidas me sellesse Yushani asja end üldse mässisime? Igatahes meie Austria sõbrad Stefano ja Barbara liiguvad sügisel tööasjus uude riiki, Sloveeniasse ja küsisime neilt nii eelmise aasta lõpus, et mis nende bucket-listis veel enne äraminekut on. Barbara ütles, et ta tahaks ikkagi Taiwani kõrgeima mäe otsas ära käia ja me olime suht mõeldud-tehtud olemisega, et tavaika. Mina muidugi olin selline reibas tühikargaja, sest ega ma ei teadnud, mida see endast kujutab:D Et ma nüüd ei oska enne õhtut hõigata, saan konkreetselt ikkagi asja kokku võtta nädala pärast, AGA askeldamist ja siblimist on korralikult olnud juba. Just pigem võttes arvesse seda, et muidu on siin mäed lihtsalt sellised, et tuli mõte, mine aga kohale ja roni ülesse.



Meie õnneks liitus meie matkagrupiga üks austerlane Florian, kes detsembris alles seda sama mäge vallutamas käis. Üldiselt oli jube mugav, sest ta võttis sujuvalt nende asjaajamiste ohjad enda kätte.

Mägiload 
Et üldse mäkke minemisest unistada võiks, tuleb taodelda luba. Nii nagu ma aru sain, siis saab grupiga registreerida küll, AGA grupis võib vaid üks kohalik olla. Meie puhul on peale Bo veel Floriani elukaaslane ka taiwanlane, seega meil on kaks gruppi, mis tähendab, et seda asjaajamist tuleb kahele grupile teha. Meie Bo´ga oleme omaette grupp ja Florian üllatavalt pani mind igasugu avalduste tegemisel grupijuhiks:D Väga asjalik, sest enamus asju on mandariini keeles ja ma ju sellist sõnavara ei tea. Muidugi on asi kasulik, sest saan silma peal hoida, et Bo on kõik vajalikud asjad õigeaegselt korda saanud. Et noh, mina saan mingi teavituse, saadan Bo´le selle edasi ja natukese aja tagant uurin, kas ta on asja ära teinud.

Ehk siiiiis! Valisime meile sobivad kuupäevad, hoidsime pöidlaid pihus, et nendel kuupäevadel veel lubasid jagub. Kui ma õigesti mäletan, siis ca märtsis panime oma avalduse töösse. Võibolla isegi veebruaris juba, kes enam mäletab, aeg lippab nii rutakalt. Igatahes jäime siis kinnitusi ootama, mille me ka paari nädala pärast saime. Peale selle mäele mineku loa pidime hiljaaegu, ehk ca nädal enne matka taotlema politseiloa. See käis kiiremalt, paar klõpsu netiteel ja kinnitus oli olemas. Kõik need load peavad mäkke minnes prinditult kaasas olema ühes isikut tõendavate dokumentidega.

Ööbimised ja söömised 
Mäele minek on ka kuskilt kesk-Taiwanist, ehk me asume mäe poole teele laupäeval, mäkke hakkame ronima pühapäeva hommikul. Ööbime mäe "all" hostelis ja loodame ka seal sealkandis laupäeva õhtul kõhu täis süüa. Hommikusöögi saame seal maapiirkonnas hostelis JA pühapäeva varahommikul asumegi teele!

Kõnnime esimesel päeval ca 6-8 tundi, olenevalt sellest, kuidas meil ilmaga veab ja kuidas meie tempo kujuneb. Sellisel mäel üksinda liikuda ei tohi, sest näiteks, kui mägi udusse mattub, siis võib üsna kergelt õige teeots kaotsi minna ja kaputt sa oledki. Okei, päris äge on see, et Floriani sõnul on tervel matkal nett telefonides olemas, seega saab ikka oma grupiga ühendust võtta, kui ära kaod.

Mäkke kõndides sööme kaasa võetud snäkke ja loodame, et kõik liiga tühjaks ei lähe, sest õhtusööki saame alles mäe otsas askeetlikus mägihütis.

Muidugi, asi, mille peale ma ei mõelnud, sest mul ei ole kunagi tulnud seda tõsisemat häda mäel matkates, AGA millele Bo tähelepanu pööras, et tema küll ei julge päeval süüa, sest ta ei taha teada, kuidas oma keha kergendamine seal mäel käib:D Uupsii! Igatahes süüa saame ka järgmisel varahommikul, kui teekond viib päikesetõusule mäetippu. Ehk siis teekond on üldselt selline, et esimesel päeval kõnnid 6-8 tundi, jõuad mägihütti, lähed ca 8-9 ajal magama, ärkad 3 ajal öösel, sööd oma varase hommikusöögi ja kõnnid ca 1-2 tundi mäe tippu, naudid vaadet, tsillid, tuled alla mägihütti tagasi, kui aega on, siis magad väikese uinaku ja siis alustad teekonda tagasi mäe jalamile.

Koti sisu ja riided 
See riietus ja koti sisu on mu jaoks pääris põnev teema, sest kuigi me lähme kaheks päevaks, siiis peame valmis olema vihmaks, külmaks tuuleks, kõrvetavaks päikesepaisteks jne. Ja see ei ole niimoodi, et oh, äkki paistab päike ja äkki sajab vihma vms, vaid neid ilmastikumuutuseid ongi selliste kõrguste puhul mitmeid. Nagu te aru olete saanud, siis siia on suvi kohale jõudnud, täna oli näiteks real feel 37 kraadi, what! Ja me alustame oma teekonda ka ikkagi madalalt, kus on palav. Liigume kõrgemale, kus on kindlasti tuult ja see varahommikune retk mäetippu on täiesti jäine. Siiri ütles, et tema käis seal mäel juunis, kraade mäe tipus oli ca -2, AGA see nende miinus 2 on ju jäine! Ehk siis kõige olulisem on mitu kihti riideid kaasa pakkida. Ja kui higistad esimesel päeval riided täis, siis neelad uhkuse alla ja paned need samad riided järgmisel päeval ikka selga, jee! Nagu üks põline matkaja tabavalt ütles- kui tahes kerge koti sa endale pakid, peale seitset tundi kõndimist on iga kott nagu kivisid täis su seljas. Ehk mul on küll kaks seljakotti endal, siis need ei ole ikkagi sellised ergonoomilised matkakotid, ehk peale saabaste rendin mina endale spetsiaalse matkamiseks mõeldud seljakoti, mida saab rihmadega puusadele toetuma panna.
Ja olen pidanud endale veel mõned isiklikud asjad soetama, sest kahjuks... mul ei ole minu suuruses sõbrannasid, kellelt riideid laenata. Muidugi vajalikud asjad, mida hiljemgi kasutada saab, aga nende Eestisse vedamine saab ühel päeval põnev olema:) Ehk see sama teema, higistamine, millest siinses kliimas lihtsalt ei pääse. Muidugi mul on pikkade varrukatega pluuse, aga need ei ole spetsiaalsed sportimiseks mõeldud, ehk need ei kuivaks poole ööga ära, et saaksin mugavalt järgmisel päeval uuesti selga panna, vihma- ja tuulekindla jope soetasin ka, samamoodi matkasokid! Teate, sellised asjad ongi olemas konkreetselt, et jalad ei hauduks ära. Ja no meie askeetlik ööbimine on selline, et seal on eraldi ruumikesed, kuskil ca 10-12 inimese kaupa ruumidesse jaotatuna on kokku ca 100 inimest. Ja kõikidel on paari sentimeetri paksune madratsikene ja niimoodi me külakuhjas seal magame. Ja kui kõigi saapad ja sokid "aromaatsed" on, siis võib päris vaevaline see uinumine olla küll ju:) Õnnnneks saab sealt hütist magamiskotte ka laenutada, ehk koti kergemaks tegemise mõttes väga hea teenus. Pidin muidugi endaga tööd tegema, et suudaksin ühiskasutava magamiskoti sees magada, sest teades Taiwani puhtusestandardeid, siis neid magamiskotte pestakse ilmselt...äärmisel vajadusel:) Aga kott peab kerge olema ja magama kukun ma ka niikuinii, ellu jään ka suure tõenäosusega selles magamiskotis, seega nii ta ongi!

Askeetlikus mägihütis ei ole elektrit ja muidugi ei ole seal ka jooksvat sooja vett:) Ehk saame end natuke värskendada jääkülma veega, mis tähendab, et kaasa lähevad ka niisked salfakad. Pealamp, lisapatareid, akupank telefoni laadimiseks. Väiksem seljakott, mis kaasa võtta teise päeva tippu ronimise matkaks.

Viimase info kohaselt sajab see nädalavahetus Yushanil, seega mu kott peab igaks juhuks sisaldama ka varuriideid, juhuks, kui kõik asjad seljas märjaks saavad. Juuuheeeiii!


No comments:

Post a Comment

Hetkeid kaamerasilmaga püütuna

Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...