Keskkonnavahetus

Mul on sel nädalal ka kooli osas sellised nukrad meeleolud olnud ja kui ma enamasti olen kodus iseseisvat õppimist teinud ja erinevaid ülesandeid välja mõelnud endale, siis tundsin eile, et olen lõplikult tüdinenud sellest, et ma hommikuti kolm tundi suuresti ära raiskan. Seega valmistasin endale eile õhtul koolitunnid ette, tegin tõlkeharjutusi ja grammatika ülesehituse testimiseks ka mingeid ülesandeid. Ja mul oli pärast kooli üle pika aja selline võimas tunne, et miskit on korda saadetud! Otsustasin, et selle energiaga tuleb miskit ette võtta ja võtsin suuna kampusest välja. Ja seda just plaaniga õppida ja nipet-näpet asju teha väljaspool tavapärast keskkonda. 

Käisin teisipäeval poole jalaga läbi ühest cultural and creativity parkist ja see jäi mulle hinge kriipima, et rohkem aega polnud luurata. Aga tol hetkel oli kaalukausil ühine lõuna Bo´ga või selle loomingupargi avastamine. Valisin esimese:) Muide, ilma guugeldamata ütlen, et Taipeis on VÄHEMALT kolm sellist loomingukeskust ja ausalt öeldes on need ühed mu lemmmikpaigad siin linnas! Miks ma ütlen vähemalt... sest mina olen kolmes juba tänaseks käinud ja no... they rock my socks off! Ja no kõige hämmastavam mu jaoks on see, et see asub koheee Taipei 101 vahetus läheduses, ehk see on see põhipaik, mida mina kesklinnaks pean. Aga siin ei ole see nii konkreetne, see piirkondadeks jagamine, sest ka Bo kodu on kesklinnas, aga Taipei 101 ja Bo kodu vahel on ka ca 20 minutit ühistranspordiga sõitu.... ma põhimõtteliselt saaks võrrelda seda loomingukeskuse asukohta natuke meie Rotermanni kvartaliga, et kui sa ei tea, et see seal Viru keskuse vahetus läheduses on, siis sa ei oska sinna teed leida ka. Igatahes, nagu ma praeguse kogemuse põhjal saan öelda, on ehitatud need keskused just vanadesse tehasehoonetesse. Ükskord olen kirjutanud juba taolisest ägedusest, minu mäletamist mööda oli see vanas viskitehases. Ja Songshani keskus on vanas tubakatehases! See kompleks ehitati 1937, 2001. aastal nimetati see linna kultuuriväärtuseks ning kultuuri- ja loomingupargiks. 2011. aastal avati aga kompleks ametlikuks creativity hub´ina. Ja teate, mul tulevad praegu kirjutades ka külmavärinad peale, sest mulllle niiiii meeeldis seal. Süda helkis, kui ma seal oma läpaka taga tööd tegin, kohe konkreetselt tundsin rõkkavat rõõmu! Kui ma praegu sõnadesse pean panema, mis mulle konkreetselt meeldis, siis on kõigepealt see vibe, kui juba sinna "industriaalkülla" sisse astud. Teiseks, need vabrikuhooned meenutavad mulle meie Telliskivi loomelinnakut, phähh, sain just aru, et creativity park olekski võinud kohe siin postituse alguses saada loomelinnaku nime, sest seda see ju tähendabki:D Nojah, parem hilja, kui mitte kunagi:) 

Ma võibolla ei ole väga konkreetselt seda väljendanud, aga siin 2,7 miljoni elanikuga linnas ei ole just ülemäära palju õhku. Eks ma olen ära harjunud sellega, tunnen märgatavat vahet, kui kuskile lageda taeva-pinna peale satun. Näiteks eelmine nädal öösel rattaga ringi vurades jõe ääres, kuhu poldud jõutud (huvitav, kuidas see korrektses eesti keeles kõlama peaks?) veel maju ehitada, tundsin, et vauuu, siin on nii palju õhku. Ja seal Songshani loomelinnakus on ka palju ruumi ja kõrged laed, suured puidust aknaraamidega aknad ja palju valgust. Ja seal on igal pool niii palju desaini ümberringi! Et ma olin kohvikus, mis tegelt oli ka selline disaintoodete pood, vahepeal käid vaatad Taiwani käsitööd, ehteid, nahatooteid jne jne jne. Oeh, seal oli niiiii palju loomingulisust ümber. Muide, et selle kompleksi suurusest natuke aimu anda, siis 40ndatel töötas seal 1200 inimest!  

See majake on igatahes mu järgmine MUST GO, see oli nagu Pinteresti pildilt välja lõigatud. Just magical! See on raamatupood, aga nagu näha, koos istekohtadega, kus saab tööd teha-õppida.

Ja peale disaintoodete müügi, paari kohviku on seal nö hoovis totaalselt palju ruumi, kus hipsterid ja väikeste lastega pered hängimas käivad. Ja siis on palju ruumi näituste, etenduste ja muude sündmuste jaoks. Minu kurvastuseks ja imestuseks polnud seal sees ühtegi söögikohta! Kohvikus sai tellida kahte-kolme jooki ja küpsiseid:D Väga mitmekülgne menüü, jep. Seega pidin sealt lahkuma varem, kui oleks soovinud. Agaaa nälga ma ei jäänud, sest sealt loomelinnaku territooriumilt lahkudes avastasin niiiiiiii palju lahedaid söögikohti! Ma oleks tahtnud igaühte sisse astuda, sest need olid nii stiilsed. Taaskord, see on suur asi siin, leida midagi minu silmale stiilset. Ma jälle kordan enda kunagisi mõtteid, aga siinsed söögikohad saavad väga taskukohast hinda pakkuda vaid tänu sellele, et nad tõesti keskenduvad vaid söögile. Kõik muu- teenindus, söögikoha välimus- see on täiesti kolmanda järguline. Seega olen ma täiesti harjunud plastmassist istmete ja laudadega, mis on kõik erineva disaini, värvi ja kujuga. Ja muidugi ma hindan seda, et ma soodsalt kõhu täis saan:) Aga niiiiii tore oli näha kohti, mille brändi on aega ja raha paigutatud. No muidugi, kurb oli see, et enamus nendest söögikohtadest olid tühjad ja rahvas lookles ikka nendes plastmasstoolidega või üldse take-away söögikohtade juures.