Friday Favourites

Teate, vaatasin just, et see on kaheteistkümnes päis sellele nädalasele blogiseeriale. Ma küll ise ei taju, et oleks kolm kuud juba niimoodi igareedeselt kirjutanud, aga tuleb vist uskuda. Kuna mulle endale kangesti meeldib neid teha, siis panen kõik siia korraks veel vaatamiseks:):)

Aga tänases postitused heietan nagu vanainimene jälle Taiwani ilmast(!!), postiteenusest, korteriotsingute lõpust, Tainani minekust JA hotpoti söömisest:):)   (stick with me, on jaa pikk postitus!) 

Müstiline ilm

Et see on täiiiiiesti vägevalt arusaamatu mulle, kuidas selline kliimavöönd on isegi olemas, kus sellised temperatuurimuutused toimuda saavad. Pühapäeval kandsin seelikut ja teksatag, jep, sall oli ka kaelas ja no saapad olid jalas. Esmaspäevast tänaseni olen kandnud kõiki kõige soojemaid asju korraga seljas! Müts, paks kampsun, paks sall, talvejakk, täispikad püksid, kõrged sokid ja saapad. Miks ma mainin täispikkasid pükse ja kõrgeid sokke. Siin on popp paljaste pahkluudega olla ja no tuleb tunnistada, et minu teised püksid on ka kõik sellise pikkusega. Ja jalatsid ka. Aga vaevu vaevu saan saabaste, ühtede teksade ja kahe paari sokkidega oma pahkluud sooja:D Täna õhtul käisin väljas kiirkõndimas, real feel oli 6 kraadi. See on vist sama, mis Eestis praegu. Päeval on real feel ca. 8-10 kraadi. No ja ma ei imesta, kui järgmine nädal on jälle real feel 18-20 kraadi. Proovi siis aru saada, milleks valmis olla. 

Sama müstiline postiteenus 

Ma olen vist kõigile tuttavatele kurtnud juba, et see on sürreaalne, kuidas mu kirjad-postkaardid kaovad, reisivad ilmatuma kaua või... mõnikord isegi päriselt ka jõuavad kahe nädalaga adressaadini (kas selles sõnas peaks kaks a-d olema? aadressis ju on...). No saatsin mina siis kaks nädalat enne jõule neli või viis kirja Euroopa poole. Ühe Iirimaale ja ülejäänud Eestisse. Üks Saaremaale... Ma olin juba lootuse kaotanud, sest no... kuu aega on möödas. Mis ma aga täna kuulsin!!! PwC kontor sai oma kaardi kätte! Jeeeee, ma olin niiii õnnelik, sest ma ju iga kord kaarti kirjutades mõtlen ja panen oma soojad soovid ju päriselt ka kirja. Ja siis on kurb, kui need kuskil postilaos kükitavad lõpuks. Ehk mul on ikka veel lootust, et teised kaardid jõuavad ka õigesse kohta, vuuhuuu! 

Korteriotsingute lõpp

Käisin eile Xindianis (see on mu uus linnaosa) toa deposiiti maksmas ja "lepingut" allkirjastamas. Mul on ikka hea meel, et asi sellise lõpu sai, et Siiriga ühte korterisse kolin. Teate, küpsetasin seal pannakaid ja tegime suurpuhastuse plaane ja jutustasime suures toas ja ma tundsin, et jep, ma olen nüüd koju jõudnud. Pärast bussiga ära sõites tundsin sellist mõnusat rahu ja soojuse tunnet. Nägin oma teist korterikaaslast, sakslast ka. Ma usun, et mõnusad ajad on ees! 

Das house! Muidugi parim on seeeee, et mu uus koduke asub 26. korrusel ja sinna ülesse sõites lähevad mu kõrvad lukku... Samamoodi ka alla sõites. Samamoodi ka esimesed 20 minutit:D 

Aga see teekond olin päris põnev, nagu teaduslik uuring juba:D Esiteks, liitusin ca 4 Facebooki grupiga, kus kuulutused üleval olid. Sinna tuleb reaalselt päevas umbes 10 kuulutust. Aga minul oli paar kriteeriumit ju ka:) Esiteks, raha, teiseks piirkond ja kolmandaks- teadsin, et pean tundma seda tõmmet, mis laias laastus tähendas seda, et ma tahtsin akent, ma tahtsin sellist vannituba, kuhu ma julgeks oma jala tõsta ja tahtsin üldiselt sellist korterit näha, kus igal pool ei jookse prussakad ringi. Muide seda viimast on üsna lihtne tuvastada, siin on reaalne vajadus kogu aeg toad korras hoida, muidu on prussakad KOHE kohal. Ma pole ise selle teemaga tegelema pidanud, ma tõesti pole oma ühikas ühtegi prussakat siiamaani näinud (sülitan kolm korda üle õla!). Aga mu klassivend rääkis, kuidas ta jättis mustad nõud üheks ööks kraanikaussi ja kohe olid prussakad kohal. Ja kui sa jätad korra prügi välja viimata, siis ka kohe naksi tegelinskid kohal. Ehk siiiiiis.... minu kolm kriteeriumit tähendasid seda, et valik oli üüsna ahtake. Käisin enda hinnaklassi sobivat ühte korterit eelmise nädala lõpus vaatamas, AGA sinna seiklemine võttis ilmatuma kaua aega. Sinna ei läinud ühtegi otse bussi ja see oli päris kaugel kõigist metrooliinidest. Taipei on piisavalt suur, et kui sa jalutuskäigu kaugusel pole, siis selleks, et sa end transpordi peale lolliks ei maksaks ja aega ei kulutaks, siis pead kuskil transpordiliinil ikka lähedal olema. Samamoodi käisin korra veel Rebecca korteri tube vaatamas. Need kõik olid kallimad, kui ma oleks tahtnud, AGA vähemalt koolile lähedal, ta elab kolme minuti kaugusel minust praegu. Ehk siis 15 minutit jalutamist kooli. Aga no neil ei ole kuivatit korteris ja kõige odavama toa seinad olid niisked ja krobelised. See on ju tervisele lõpuks kahjulik, kui kogu aeg üliniiskes toas elad. Pluss mitte miski ei saa kuivaks... Ja siis vaatasime Bo´ga läbi Airbnb, mõtlesime, et äkki leiame sobiva ja siis ma asun läbirääkimistesse, et pikaajaliselt üüriksin tuba. Mis mind aga ees ootas:D:D 

Parim on see, et too katusel telkimine oli ka mu eelarve jaoks liiga kallis, hahah!! Arvuta nüüd kokku, kui kuu aega katusel telkida, siis maksaks see ca 300 eurot!! No juudas:) Ma teadsin, et mul on esmaspäevani aega otsustada, olin päris... hajevil ja murelik, sest väljavaated polnud head ja Siiri korteri osas miinused lugesin juba eelmises postituses väljas. Deposiit korteri broneerimiseks oli üpris suur ja pidin üürimise üle võtma juba veebruari algusest, ehk maksma kahe koha eest veebruaris. Seeeeeega, ei tahtnud üldse rutakat otsust teha ja kuna ma teadsin, et iga päev niiii palju uusi tubasid turule tuleb, siis mõtlesin, et no äkki isegi veebruari alguses potsatab mingi jackpot kuskile Fb gruppi. Veel esmaspäeva hommikul surfisin kõik FB grupid läbi 2017. aasta algusesse, et leida mingit mustrit või aru saada, kui tihti tegelikult tuleb kuulutusi, mis mulle sobiksid. See polnud just ülearu ajakulukas, sest igas kuulutuses on suht esimeste ridade seas hind ja keskmine toaüür on ca 2000 kohalikku raha kallim, kui mulle oleks meeldinud. Ehk ma sain päris kiiresti scrollida. No ca 1 kuulutus kahe päeva peale sobis mulle rahaliselt, siis ca 1 kuulutus nädalas sobis mulle piirkonna poolest, väga paljud toad on teisel pool kesklinna.... Ehk siis ca 1,5 tundi seiklemist kooli ja koolist tagasi. Et jah, ei aitäh:) Bo surfas läbi ka hiinakeelsed saidid, kuid nägime üsna kohe, et tihedam liiklus käib ikka Facebookis ja need toakuulutused ei jõua kinnisvarasaitidelegi. No igatahes, teadsin, et olen enda poolt kõik teinud ja ikkagi korrrrraliku hulga kuulutusi läbi vaadanud, et teada, et Siiri korteri võttes olen sattunud väga hea diili otsa ikkagi:) Oh jube pikk kirjeldus tuli, aga ma olen seda koduotsingut väga hingega võtnud ka:) 

Me lähme Tainani!!!! 

Ma ei ole ilmselt siin blogis seda kajastanud, kuidas ma endale tolle sõbra sain, kellest ma nüüd viimased kaks kuud kirjutanud olen:) Pikalt ei kirjuta nüüd ka, aga mainin lihtsalt, et kui müstiline see ka ei tundu, enne üksteisega kohtumist teadsime mõlemad ÜHTE konkreetset inimest Taiwanis, kes on rahvuselt hoopis horvaat. Ehk siis, kui mina Eesti e-residentide peol käisin, siis ma kohtasin kahte horvaati. Ja mu sõbrake teab ka mõlemat horvaati. Aga ühega neist on täitsa sõber:) Ja tänu temale me minu "sõbraga" tuttavaks saimegi! Ja see horvaat elab Tainanis, saare teises otsas. Ta kutsus meid juba üsna mõnda aega tagasi külla, aga nüüd teeme siis selle ka teoks, sest horvaat kolib Euroopasse tagasi! Võtab oma kanadalasest pruta ka kaasa. Väga põnev, sest horvaat ise on Taiwanis vist seitse aastat elanud juba, kui ma ei eksi. Täitsa uus eluetapp algab:) Meie jaoks aga tähendab see seda, et pakime Bo´ga oma kodinad kokku ja lähme nädalavahetuseks Tainani! Ma olen juba eleeeeviiiil, sest ma pole saare keskosast lõuna poole läinudki veel kunagi:) 

Sõin elust esimest korda hotpoti! 

Eelmisel nädalavahetusel juhtus üks naljakas asi:):) Nimelt arutasime sõbraga, et mida me süüa tahame ja mina olin üsna resoluutne ja enesekindel, et mina tahan hotpoti süüa. Ma olin tol hetkel päris kindel, et mida ma süüa tahan ja mida ma ka saan, kui ma hotpoti tahan:D Mu jaoks oli see see asi, mida mõni nädal tagasi sõime, kui sellise sooja supi sees ulpisid igasugu mõnusad asjad. Rääkisin sellest siin blogis ka, toidutaevas käimisest:) Ja no selle sama asja isu oli. Ja kõnnime siis sööma Bo´ga, ta küsib, et kas ma olen üldse enne hotpoti söönud. Ma ütlen, et jaa, me ju koos sõime. Dingdingdong! See ei olnuuuud see, mida ma arvasin, et ma sõin, haha, upsii. Ja no siiis ma sain piinlikust tunda, sest hotpot on aastasadu Hiina ja Taiwani nö. rahvustoit olnud. Selle koostisosad küll varieeruvad, aga see toidutegemise viis on sajandeid vana ja me käisime ju ajaloomuuseumis, kus ma nägin täpselt samamoodi sadu ja sadu hotpoti potte:D Igal Hiina dünastial olid oma stiilid, kuidas neid potte kaunistada ja millise kujuga need olid jne jne. Ja no Bo rääkis neist seal muuseumis väga andnunult ja ma kuidagi ei esitanud mingeid küsimusi ja omast arust sain aru, mida ma näen ja ma ju teadsin, et nendes pottides tehti süüa:D Haha! Ja siis Bo oli ikka väga üllatunud, et ma ei teadnud, mis mind ees ootas. Ehk see reaaalselt oli vääägaaaa lahe elamus! Sa valid endale, millist hotpoti soovid ja toidukoht annab sulle nö "õnge ja kala pead ise püüdma hakkama". Ehk kõik koostisosad saad kätte ja hakkad ise sööki keetma endale:) .

Laual on siis tõesti pliidirauad ja laua küljes on nupp, et gaasipliit käima panna, kuumust reguleerida jne. Ja no ma ei imesta, et ma pole iial seda asja söönud, see oli ikka omaette teadus, mida puhta võhikuna küll õigesti ei teeks. Siis klopid endale kokku erinevad kastmed, mille sisse oma keedukausist võetavaid asju kastad. No sinna supi sisse võid keema panna pelmeene, tofut, sealihaviile, juurvilju, juustu, seeni jne. Minu oma oli miso ja juustu hotpot, ehk mul oli ühe maitsega puljong/supp, Bo valikut ma ei mäleta, aga tal oli täitsa teise maitsega supp. Ja siis keedadki oma kupatust seal paar minutit ja hakkad asju ükshaaval välja võtma, sest sa juba tead, mis asi valmib kui kaua. Et juurviljad- rohelised lehed tuleks välja võtta, sest need pudrustuvad, siis tofu jätad viimaseks, sest see võtab ilgelt kuumust endasse ja kõrvetad kogu suu ära, kui sellesse oma hambad sisse lööd. Siis on erinevad kastmed erinevate asjade jaoks. Mingi pähkline paks kaste on näiteks lihadele, siis mingi muu kaste oli pigem seentele, mingi oli riisile ja kogu muule mudrule. No totaalne teadus, mida õpikust võiks enne selgeks õppida. Iseenesest oli väääääga hea ja tõesti lahe kogemus, aga hotpoti nõudes ei kujutanud ma pooltki ette, mis muga juhtuma hakkas peagi:D 

PS: ma pean korra uuesti mainima, et te ei kujuta ette ka, kui kaua ikka blogikirjutamine aega võtab. Olen meie eestimaiseid blogistaarikesi lugenud ja ikka ei võtnud väga tõsiselt, kui nad kirjutasid, et nende blogipostituste kirjutamine võtab tunde ja tunde aega. Mina ju kirjutan vaid järjejuttu oma enda elust, ehk ma tean, kus-mis-toimus, ma ei tee mingit taustauuringut enda postitustele jne jne JA ma olen praeguseks kirjutanud seda postitust 1,5 tundi. Ja ma tõesti olengi vaid sellega tegelenud! Päris ulme ikka:) Õnneks minu jaoks läheb aeg lennates, mul on endal põnev kirjutada, aga ajakulu on ikka üllatav!