Friday Favourites

Põnevad ajad on ees!

Korteri otsimine ja kolimine

Olen siin oldud aja elanud iHouse´is, ehk siis international house´is, mille eesmärk on tudengeid majutada nende esimese semestri jooksul. Minul vedas ja kuna ruumi oli, siis sain jääda ka teiseks semestriks. Nüüd vaikselt aga hakkab see aeg otsa saama, 24. veebruaril, pidulikult Eesti 100. sünnipäeva puhul pean endale teise kodukese leidma. Otsustasin, et hakkan uuest aastast turul ringi vaatama, sest olen korteri osas VÄGA hinnatundlik ja minu eelarvesse sobituvaid tubasid on pehmelt öeldes võimatu leida. Ma peale Rebecca ja Bo seda korteriotsingute asja ei jaganud. Rebecca kolis eelmine semester välja, palusin tema maakleri kontakti ja Bod hoiatasin, et võin ta abi vajada, kui tubasid vaatama lähen. Enamasti on üürijateks vanad Taiwani mammid, kes inglise keelt ei räägi:) Siis on hea kohalikuga maid jagama minna. Kuhu ma aga nüüd jõudmas olen... et üks hommik teel kooli vaatan, et ohoo, kuus tundi tagasi on üks põnev kuulutus üles pandud. Lasen silmadega üle, kuidagi tuttavaid asju on jõle palju. Et väikeste telefonipiltide pealt tundub kuidagi tuttav ja postituse tegija foto on ka kuidagi tuttav. Hetk hiljem viin jupid kokku, SEE ON JU SIIRI KORTER, KUS ME JÕULUPIDU TOIMUS! Esimese asjana saatsin Siirile voicemessage, et mis toimub, miks ta pole jaganud muga infot, et üks tuba vabaks jääb ta juures. Siis sain aru, et okeiokei, ma ise ei jaganud ka infot, et ma toa otsingutel olen:D Upsi. Käisin seda tuba siis eile vaatamas ja no ütleme nii, et plusse ja miinuseid on, ma pean otsustama, millistel asjadel ma lasen end tugevamalt mõjutada. Jagan teiega ka pilte.

Minu jaoks kõige olulisemad plussid:

* Siiri elab seal! See on selline mõnus turvaline tunne ja teadmine, et keegi on alati olemas su jaoks. Naaw, onju:) Teiseks, Siiri on elanud seal korteris mitu aastat, minu jaoks selline garantii, et ma ei saa kehva diili.

* see mahub mu kuisesse eelarvesse

* seal on TÄIELIKULT SISUSTATUD KÖÖK ja ma niiiiiiiiii väga tahaks, et mul oleks koht, kus ma saan ise mune keeta, kus ma saan banaanipannkooke teha, kui isu tuleb, kus ma saan päris kohvi teha ja inimesena end tunda.

* korter asub 26. korrusel, vaade on jõele!

* majal on 34. korrust, ma ARMASTAN siinseid kõrgeid hooneid!! See on selline majade kompleks, kus on no... ca 5-6 maja, neil on selline oma sisehoovilaadne asi, kus on näiteks laste mänguväljak isegi! Ja BASSEIN! Ja JÕUSAAL! Ja lugemissaal ja pinksilaud.

Suurim ja kõige tõsisem miinus- see asub kaugel minu "maailmast". Mu ülikool on heal hetkel 20 minuti bussisõidu kaugusel, tiheda liiklusega ajal 40 minuti kaugusel. Kui ma jään hommikusse tundi ka järgmisest semestrist, siis pean kodust liikuma hakkama 7.10. Praegu ärkan sel ajal ülesse:) Eks sellega harjub ka ära, aga kaugele jääb ka Rebecca, kelle juures ma praegu spontaanselt mune keetmas käin;)

Sõber küll jääb ka tunni aja kaugusele nagu ka praegu ülikooli juurest, minul tema suunda minna on isegi veidi mugavam, metroo on sellele korterile lähemal, kui mul praegu. Küll aga on palju ebamugavam temal autoga minu potentsiaalse uue kodu juurde sõita. Kilomeetrite poolest küll vaid 2 km vahet, aga minu ülikooli juurde läheb vaiksem kiirtee, Siiri korteri juurde on liiklus tihedam ja popim:(

Teine miinus on see, et olen juba praeguses elukohas 24. veebruarini oma rendi ära maksnud ja Siiri korteris peaksin ka veebruari algusest maksma hakkama, seega maksan kahe koha eest veebruaris. Ei meeldi mulle väga:/

Otsustamiseks on esmaspäevani aega, senikaua surfan igal võimalikul hetkel ja suhtlen kahe maakleriga ka, kellel on korterid ülikoolile lähemal. Rebecca kodus vabanevad ka kõik ülejäänud toad, kuuüür on kõige väiksemas toas küll kõrgem, kui tahaksin maksta JA nende köök on täiesti tühi (loe: seal on kaks potti ja taldrikute serviis, aga ei ole mitte midagi muud). Seal ei ole ka kuivatit (Rebecca voodipesud käivad siiamaani minuga koos siinses ühikas kuivatis:D) ja kuuldavasti on seal niiskusega päris palju probleeme. Fun fact, which is not so fun on see, et siinsetes majades ei ole soojustust ja vanemates majades on ka väga kehv ventilatsioon, mis tähendab, et su riided hallitavadki kapis konkreetselt.

Ehk siis praegu on kaalukausil kaks sellist korterit ja nendest valikutest teeksin Siiri korteri kasuks otsuse. Agaaa nüüd on siis terve nädalavahetus ees ja esmaspäeva hommik ka. Aga veebruari lõpuni muidugi on, et ma ju tegelikult ei peaks kiirustama ja võibolla Siiri korterit võtma ja kahe toa eest maksma... Et võibolla 1.5 kuu jooksul tuleb minu eelarvega sobiv tuba turule... Samas tunnen, kuidas see teadmatus ja väike hirm, et jään kuuse alla elama mu olemist mõjutab. Okei, kuuse alla kindlasti elama ei satu, aga võibolla ei leia kohta nii pika riviga plussidest, mis just selle Siiri korteriga on. Ja selle ärevusega, mis mul korteriotsingutega kaasneb, on ka järgmine teema seotud.

Ujumisest- kord ilma rätikuta, kord ilma trikoota:D 

Et olen sel nädalal kaks korda ujumas käinud, esimesel korral unustasin kaasa võtta oma rätiku. See oli veel okei, kuivatasin end fööniga:D Ja täna... lähen reipal sammul ujulasse, saan juba kapi võtme kätte ja siis garderoobi poole sammudes saan aru, et okei, agaaa ma ei mäleta seda hetke, kui ma trixi endale kotti pannud oleks:D Nojah, ma muidu olen ikka leidlike lahenduste poolt, aga seekord oleks olnud valik skinny dipping või pitsilises pesus bassusse hüppamine. Kumbki ei tundnud hea valikuna konservatiivsete asiaatide peale mõeldes:D Seadsin siis aga sammud uuesti kodu poole ja olin 15 minuti pärast samas punktis tagasi. Ütlemata mõnus oli muidugi, nad ju parandasin bassu küttesüsteemi ära ja 27-kraadine vesi on nagu vannis trenni tegemine:D

Asjad, millega Taiwanis harjuda

Ma olen muidu üsna leppinud ja harjunud sellega, mis sööki Taiwanis pakutakse. Või siis vähemalt ülikooli läheduses. Sõber viib mind ikka kohtadesse, mis suudavad mind üllatada. Aga igatahes, et ma olen ikka selline sööja olnud, kelle jaoks on oluline, et kõht täis saaks, väga vahet pole, mis maitse on. Aga siis käivad mul mingid isud, mis on natuke seotud sellega, et on asju, mida tahaks ja isegi saaks ise teha, kui vähe korralikum köök oleks. Ja siis on isud asjade järgi, mida siit lihtsalt ei leia. Toon näite, et asi arusaadavam oleks. Näiteks täna tuli mul totaalne banaanipannkoogi isu. Olen neid elus korra teinud, klopsid aga kaks muna ja ühe banaani kokku ja praed pisikesed pannakad. Ei mingit jahu, piima, suhkrut-soola. Ja see on selline asi, mida ma saaks siin teha, kui ma Rebeccale külla läheks. JA siiis on isud, mida ei saagi väga rahuldada. Näiteks piimatooted. Ma tõsimeeli ei pidanud kunagi mõtlema selle peale, et äkki kuskil mujal maailmas polegi sellist piimatoodete valikut nagu meil Eestis. Et no see on täiesti normaalne ja loomulik, et sul on 70 erinevat sorti kohukesi, 50 sorti kohupiima, kohupiimakreeme, proteiinikohupiima, kodujuustu, maitsestamata jogurtit, 17 maitsega jogurtit, hapukoort, kohvikoort, kondentspiima ja ma isegi ei tea, mis siit nimekirjast veel puudu on. AGA konkreetselt olukord Taiwanis- ma pean googeldama, miks siin ei ole piimatooteid, aga fakt on see, et kohalikku toodangut siin ei ole. Isegi piima tuuakse riiki välismaalt. Mis tähendab, et siin on ka sellised suured konteinerid nagu Ameerika filmides. Vähemalt hoiavad nad piimapakke külmas, mu meelest Ameerika piim püsib toatemperatuuril ka kaks kuud "värskena". Üks asi, mida tõesti mustmiljoni valikuga siin on, on maitsepiim. On milk tea, on chocolate milk tea, on caramel milk, on strawberry milk jne jne jne. Alles üks päev mõtlesin proovida chocolate milk tea´d, tegelikult on päris lahe asi:D aga no mis asi see lõpuks ikkagi on. Tahtsin täna ka kohupiimakreemi kangesti! Küsisin sõbralt, et ou, kas teil kohupiima on siin Taiwanis. Vastuseks oli "kohupiim?", ehk siis mis asi see veel on:D:D Saatsin kaks pilti, et mida ma mõtlen, ta vastas, et "let me think... I don´t think so":D Asi lahenes aga nii, et Siiri ütles, et võiksin ühest kindlast poest otsida, kus on ekstravagantsemad asjad müügil. Ja käisin seal piimatoodete riiuli ees siis mitu ringi. Tõesti, kõik juustud on sisse toodud, maitsega jogurtid on Saksamaalt, Taani juustu nägin. Taani võid nägin... Kuna ma pakendil olevatest sõnadest aru ei saa ju, siis hakkasin topsikuid õrnalt raputama, et aru saada, kui vedel asi seal sees on. Plain yogurt´ite juures olin kõige kauem, sest tundus, et need ei mulksu, järelikult on veidi tihedama konsistentsiga. Võtsin ühe potsiku siis testiks, ostsin kaneeli ka igaks juhuks jaaa huh, see oli niiiiii hea asi! Kuna ma esimese korraga panin kohe mett ja kaneeli, siis mu jaoks oli täiesti kohupiimakreem see. Pärast proovisin niisama ka ampsata, originaalis oligi maitsestamata jogurt, aga jah, nagu öeldud, piimatoodete isu sai siis selleks korraks positiivse resultaadiga ära aetud:) 

Ja et te teaks, siin on täiesti tavaline see, et leiad enda tekilt sisaliku:D Õnnnnnneks see ei juhtunud minuga, vaid minu kõrvaltoa tsikkidega, kes mu klassikaaslased on. Üks neist oli äärmiselt õnnelik, et üks sisalik otsustas nende tuppa just elama tulla, teine tüdruk, kes sisaliku oma tekilt leidis, ei olnud ülemäära õnnelik. Kuulsin siis päev hiljem, et nad panid looma rõdule... Olgu öeldud, et meie rõdud on ühendatud JA ma hoian meie toa rõduust kogu aeg lahti!! Kas mul kukkus korra süda saapasäärde? Jah! Aga no ei ole veel õnneks mina oma voodist ühtegi looma leidnud, huh.

Eile kirjutasime haudvaikuses mid-term examit koolis, kui too sama sisalikuarmastaja püsti tõuseb ja konkreetses suunas vaatab. Ma pöörasin ka pilgu sinna JA MIDA MA NÄEN. Järjekordne sisalik... otse klassiruumis:D Hahaha! Elevuse tase kerkis hetkega lakke klassis, veri hakkas käima, ilmselt saime selle pärast ka paremad hinded, teadmised hakkasid kehas ringi voolama:D

Mäletate, kuidas ma eelmisel semestril tuupisin ja kartsin seda vahe-eksamit? Et terve nädala õppisin vahetpidamata? Well, seekord on kuidagi leebemalt läinud. Muidugi aitab kaasa see, et meil on kaks korda nädalas hindelisi töid, peabki kogu aeg ree peal püsima. Ja natuke kergem on ka, ei ole selliseid hüppeid teinud, nagu eelmine semester. Ehk seekord siis sellised punktid:

Ülemine skoor on kirjalikule osale, alumine suulisele. Ja ausalt öeldes:D Kui eelmisel semestril olin oma 81 punkti üle jõleee õnnelik, see oli selline lotovõit, siis seekord olen 93,5 punkti juures pigem pettunud:D Mitte küll selles võtmes nagu tüüpiline asiaat oleks, et 100 punkti on ainuõige, vaid pigem selle pärast, et 2-3 viga olid täiiiiiesti välditavad ja lollakad. Üks oli selline, mille parandasin juba pärast töö ära andmist valeks:D Teine oli selline, kus olin õpetajat tunnis valesti mõistnud. Teate küll, inglise keeles saab öelda one hundred ja hundred. Mõlema puhul saad aru, et tegemist on ühe sajaga. Ja me tunnis rääkisime suuri numbreid õppides sellest, kuidas inimesed tegelikult räägivad ja mis asjadele tähelepanu pöörata, et kui näiteks night marketil käia ja küsida palju miski asi maksab, siis müüjad räägivad nö slängis ja pead sellest aru saama. Et kõnekeel on laisk ja siis võib kuulda selliseid ja selliseid väljendeid mingite konkreetsete numbrite kohta. Jaaa mulle jäi kõrvu kõlama, et mandariini keeles võib ka ära jätta sajalise eest number ühe, et see on grammatiliselt õige. Tegelikult võis seda aga vaid kümne puhul teha... Ja ma veel konkreetselt mõtlesin eksami ajal, et voh, ma näitan õpetajale, kui advanced ma olen ja jätan selle ühe sinna ette kirjutamata. Babahh, väga vale otsus:D Vähemalt jääb nüüd õige reegel elu lõpuni meelde.

Põnevad kohtumised 

Ja viimane teema, mida täna jagada tahan, on seotud põnevate kohtumistega viimasel ajal. Muide, võtsin seda vahe-eksamit lausa nii tsillilt, et käisin oma siinse sõbra perekonnaga õhtusöögil õhtul enne eksamit! Ma ei tea, eelmine semester ei julgenud ma hingata ka enne eksamit, äkki hingan mingid hieroglüüfid õhuga peast välja... Seekord aga käisin ühes põnevas hotelli restoranis perekond Jongiga kohtumas. Koomiline osa sellest oli muidugi see, et seal restoranis esinesid laivmuusikud- laulja, klaverimängija ja tsellist... No ja mis te arvate, kas ma kuulsin, mida mu kaaslased teisel pool lauda rääkisid? Noooo väga kehvasti! Lisa veel siia valemisse inimesed, kelle inglise keel on küll täiesti rahuldav, aga mitte kõige enesekindlam. Seega sain muudkui naeratada ja noogutada, SEST MA EI OLNUD KINDEL, ET MA KUULSIN SEDA, mida ma arvasin kuulvat:D Haha! Minuga ikka juhtub, jeps.

Ja teine vahva kohtumine oli Rebecca emaga, kes on siin kaheks nädalaks! Mäletatavasti käisin eile mune keetmas, ehk jutustasime ta emaga ka veidi. Nad on nii ühtekad, mõlemil on selline hea voolav energia ja nad olid nii nunnud:) Mulle on alati inimeste vanemad meeldinud, seega on mul ekstra hea meel, et mõlemad inimesed, kes mu südamesse kõige rohkem pugenud on siin, on mulle oma perekonda tutvustanud.

Mõnusat nädalavahetust teile, toredikud! 週末快樂!