Ootused vs. reaalsus

Olen esimesel nädalal end mitu korda tabanud mõttelt, et oh, seda ma küll ei oleks arvanud nii olevat või et see on küll teistmoodi, kui ma ette kujutasin. Kindlasti tuleb selliseid hetki ajaga veel, aga praegu laon need asjad ette, mis silma hakanud on!

1. Ootus: ma olen kõige pikem ja kõige suurem valge naine, keda kohalikud näinud on. * 

See muidugi polnud mu otsene ootus, vaid pigem hirm ja eks see eelmine lause on veidi liialdatud ka. Küll aga kartsin ma, et jään liialt silma ja ei saa kunagi privaatselt tänaval käia. Ting-ting-ting, puhta vale! Ma olen võibolla 2-3 pikemat pilku saanud ja seda pigem vanematelt inimestelt ja ilmselt on asi esmalt selles, et liigun kõige rohkem ringi ülikoolilinnakus, kus ongi väga palju rahvusvahelisi tudengeid. See tähendab ka palju erinevaid nahavärve, pikkuseid ja laiuseid. Ja see tähendab, et ka mina saan täiesti tavaliselt end tunda:)

2. Ootus: suurlinnale kohaselt on tegemist räpase kohaga. 

Jällegi, puhta möödas eelarvamus! Nagu ma oma hiljutises postituses kirjutasin, siis siin ei ole prügikaste tänaval. Ja ei olegi selle põhjusega, et neid halvasti ära kasutada. Inimesed peavad sorteerima prügi ja iga päev sõidab helisev prügiauto tänavatel ja siis sa tead, et pead õue minema ja autosse oma prügi ära viskama. Nagu reaalselt, veidi modifitseeritud klassikaline heliteos kõlab akna taga, sa tead, et ohooo, ma pean oma ÕIGET värvi prügikotiga välja jooksma. Heleni saadetud artiklis oli veel see ka kirjas, et teatud päevadel võetakse teatud prügi vastu, aga samas eile paari inimesega rääkides see välja ei tulnud. Kes teab, võibolla on reeglid muutunud ja kõiksugu prügi võetakse iga päev vastu. JA minu jaoks oligi see kõige huvitavam, et oot, aga kuhu ma oma banaanikoore või nätsu viskan siis, kui ma seda tänaval tarbinud olen. Jaaa sa kannad kaasas oma isiklikku kilekotti, kuhu sa päeva jooksul prügi kogud ja siis kas leiad metroopeatuse, kus ka saab prügi visata. Ja metroodest rääkides!!! Siinsed on reaaaalselt kõige puhtamad ja paremini lõhnavad metrood. Ja teate, kuidas see võimalik on... Metroos ei tohi süüa, suitsetada, juua EGA ISEGI NÄTSU NÄRIDA!!! Ja kui sa ühte neist teed, siis saad trahvi. Okei, enne pead vahele ka jääma. Ma olen kogemata paar korda metroos joonud JA ma olen kaasreisijatelt selliseid pilke saanud, okoou! Ja siis mõistnud, et fakkk, ma jälle jõin valel ajal. Aga this is real, tänavatel pole prügikaste, aga prügi ka mitte!

3. Ootus: kohalikud räägivad inglise keelt. 

Nagu eelnevatest postitustest aru saada on, siis ei nad ei räägi midagi:) Võibolla on asi hirmus suhelda inglise keeles, võibolla milleski muus, aga ma igatahes tunnen end päris üksikuna kohalike keskel oma keeleoskuse ja oskamatusega.

4. Ootus

Reaalsus 

Pole vist rohkem sõnu vaja:):) Meil enda toas on õnneks (aga vb kahjuks?) selline euroopalik tualett olemas, aga kõik siiani avalikult kasutatud tualetid on selliste augukestega. Ja jep, tean, et kehale on palju kasulikum käia augu peal, mul ei ole õnneks midagi ebameeldivat ka juhtunud, lihtsalt harjumatu see auguvärk:D

5. Ootus: Jah, seal kaugel on palav, aga no, ma ju olen käinud Indias ja Egiptuses ja Türgis ja ellu jäänud ju...ega see kliima praegu ka mind murdma hakka siis. 

Oh boy was I wrong! Saate aru... okei, seda ei saa isegi kirjeldada:D Mulle tundub, et eile õhtust alates on temperatuur veidi langenud ja viimased 24h ma polegi vaid sellest mõelnud, et midagi hingata pole. Ma ise kahtlustan, et temperatuur on küll sama, aga tuult on tekkinud. Kolleegid teavad, et ma olen alati külmakambris toas istunud ja pigem nautinud seda, kui kergelt jahe hingatav õhk on. No siiin ei ole sellist asja üldse:D Päeval on 32 kraadi ametlikult, tajutav temperatuur 36-39 kraadi. Ilma tuuleta! Lihtsalt seisev paks õhk, millest läbi murrad. Eile kõndisin esimest korda oma faculty´sse mäest ülesse. Meetrite poolest polnud teekond üldse pikk, aga kui ma kohale jõudsin, siis mu süda puperdas, käed värisesid ja nägu leemendas. No misasi see on:D Hea on, et ma kontori lõuna ajal sinna jõudsin, saingi veidi hinge tõmmata ja kokku end võtta. Ja esimestel päevadel reaalselt mõtlesin iga 10 minuti tagant õues olles, et kurat, mis ilm seeee on. Kohalikud käivad vihmavarjudega ringi, nende päikesevarjud on need. Ma veel ei ole seda kommet endale võtnud, pigem loodan, et harjun ära;) Ja öösel magamine!!! Ma ei tea, kas ma kirjutasin sellest siin, et ma valisin endale voodi selle järgi, et ma ei oleks õhukonditsioneeri all kohe. Et sealt tuleb külm tuul ja kui meil see kogu aeg sees on, siis on suts ebamugav. Aga noh, mu toakaaslane tunneb seda sama:D Ja ta on itaallane, ehk kannatab kuuma paremini. Ja see tähendab, et me magasime ilma AC´ta esimesed ööd ja ma lihtsalt vähkresin voodis ja higistasin ja käisin pritsisin endale vett näkku ja kaelale ja proovisin magada, aga see ei toimiiinud. Ostsin endale eile ventilaatori, mis küll laseb õhku ainult minu peale, aga teeb suht lärmakat häält. Toanaaber delikaatselt ja diplomaatiliselt kommenteeris hommikul midagi, aga no... ropendama ajab lausa. Kui me öösel AC´d kas või nõrgalt sees ei hoia, siis mina ei suuda magada kuni oktoobrini umbes. Ehk proovime mingi kompromissi leida, et mõlema uni oleks piisavalt hää:)