17 159 sammu kultuuri

Eilne päev algas siis varakult, sest pidin immigatsiooniametisse uuesti minema. Muidugi, ka see tripp sinna ei alanud viperustevabalt... aga minu enda lollus ka muidugi. Küsisin tollelt informatsioonimehelt viimati kaks korda üle, et kas ma pean kaasa võtma oma passi, õpilaspileti, stipendiumi tõendi ja täidetud avalduse, mille ta just mulle andis. Jah, nii on. Ja ma ise olin sotukas ja ei täitnud samal päeval ankeeti ära. Hakkasin seda bussis tegema teel ametisse. Ja noooo.... põhimõtteliselt esimese asjana näen, et passipilti on sinna peale vaja.... Kurjam, need olid eile kaasas ja täna jätsin ka koju, sest onu seda ei öelnud mulle. Aga no loogiline on see, et kui täidetud avaldus peab kaasas olema, siis ongi see passipilt ka seal peal. Ehk astusin kohe esimeses peatuses maha, kõmpisin koju tagasi ja võtsin teekonna uuesti ette.

Aga üldiselt seal kohapeal läks viperusteta, 15. septembril lähen jälle sinna, et füüsiline viisakaart kätte saada. Aga nagu päev varem, tahtsin käia läbi sealsed vaatamisväärsused ja telefoni akut olin ka selleks ajaks targemalt hoidnud. Muide! Eile oli päris kõva vihmasadu kogu aeg ja mul ei olnud eile veel vihmavarju. Mu arust jube tüütu seda kaasas vedada, AGA õhtul ostsin ühe pisikese helesinise nunnuduse, mis on küll liru, aga hoiab hullemast vihmast kuivana. Enivei! Läksin vihmavarju ühte nurgapealsesse kohvikusse pärast immigratsioonivärki, sest seal oli niii hea päris kohvi lõhn. Võtsin oma esimese kohvi nädala jooksul jaa ühe mõnna magusa saia ka. Sai on mu comfort food, mida ma endale terve nädala polnud lubanud ju. Big thing:D Seal kohvikus oli niii mõnna läänelik tunne, Celine Dion ja teised retrovennad laulsid ja mul tuli kohe niii mõnna vibe sisse.

Esimesena läksin moodsa kunsti muuseumisse, kus kahjuks oli eksponaadi vahetus just jaa septembri keskel on mõtet uuesti tagasi minna. Aga nagu mõni teist teab, siis mu lemmikkoht muuseumites on nende poed:D Seega käisin seal ringi ja vaatasin Taiwani disaini, postkaarte jne. Niii meeldib!

Järgmisena vaatasin kaardilt, et ohoo, miniatuuride muuseum on ka lähedal. Lippasin siis sinna JA NO SEE OLI PÄEVA PARIM OTSUS. Mul on niii niii kahju, et piltide pealt pole aru saada, kui väikesed ja detailsed ja lahedad need miniatuurid on. Enamus kujutisi olid vähendatud 12 korda, et proovi ette kujutada neid asju, mis ma siia lisan. 

Ja no need olid kas reaalselt olemas olevad majad või siis mingi teatud ajastu majad ja stseenid ja igaühe juures oli ingliskeelne tekst, mis aitas konteksti luua. Ma olin lihtsalt niiiii õnnelik seal, kogu aeg ahmisin õhku, et midaaa, niiii lahe! Ja need olid siis igalt poolt maailmast kokku kogutud, ameeriklased, inglased, sakslased jne jne olid kunstnikud seal. 

Siis tsekkasin, et paar tänavat edasi on paberimuuseum. No of course pidin sinna ka minema. Seal kahjuks pilte teha ei tohtinud/ei soovitatud (öeldi, et pane oma telefon käest ära ja naudi teekonda), aga see nägi kaa väga lahe välja. Selline minimalistlik (millest ma vahepeal puudust tunnen, siin on paljud paljud asjad hästi karjuvad ja värvilised ja vilkuvad jne) ja interaktiivne ka. Eriti mõnus oli see, et jalatsid tuli ka jalast ära võtta, erinevaid pabereid sai katsuda, näha, kuidas seemnetega paberist rohi välja kasvab, hästi lahe oli see, kus näidati, mis kõik paberist tehtud on. Kõige huvitavam ja üllatavam mu jaoks oli ehk see, et suurte kõlarite sees on see vibreeriv asi paber. Teate küll, kui mingi auto bagassi on pandud suur tümmimasin, siis seal väriseb üks asi bassist ja helist. See ongi paber! 

Pärast seda hakkas vihma täiiiega ladistama, aku tühjaks saama ja need vihjed tähendasid, et koju peab minema. Õhtu oli kodune ja olin tubli perenaine, koristasin meie ühikatuba ja pesin-kuivatasin pesu:) Selline reede siis:D