Kahe esimese koolipäeva emotsioonid

Heihoo, minust on nüüd see reaalne õpilane saanud, kes päeval on suuresti nohik ja õhtul vaatab ühe-kaks osa sarja netflixist ja tõmbab kerra. Okei-okei, eile käisin korra veel immigratsiooniametis, absurd:D Ma isegi ei tea, mida tunda ses osas, ma ise muidugi ka ei küsinud, et oi, kas siit majast saab muidu veel midagi vajalikku või? Igatahes peale esimest koolipäeva läksime Agne ja selle tema seltskonnaga lõunale ja siis hakkasin uurima, et aa, kas tal on pangakonto tehtud ja kust ta ID-numbri sai endale. Ja siis Agne ütleski, et aa, immigratsiooniametist saab ID-numbrit. See number on vajalik selleks, et saaksin avada pangakonto ja pangakonto avamine on vajalik, sest stipendiumit hakatakse kandma vaid Taiwani kontole. Ja kontonumbri viimane tähtaeg on 8. september, seega ma pidingi kohe peale teadasaamist uuesti selle teekonna ette võtma. ARC´i taotlejaid oli päris palju, seinal näitas numbrit ca 800 ja inimestel olid käes numbrid 950 jne. Upsi. Mina siis selle ARC asja sain taodeldud eelmine nädal ja ID-numbri saamine läks ruttu. Muidugi oleks võinud neid koos taodelda juba esimestel kordadel, kui ma seal käisin... aga ise ei osanud küsida ja keegi ei küsinud ka minult, et aa, üldiselt meil need välismaalased käivad siin ID-numbrit ka võtmas, kas sul on see juba olemas. Ohjah, loll pea tähendab siis rohkemat aega transpordiga teises linna otsas käimist. Ja täna läksin siis oma uue ID-numbriga postkontorisse pangakontot avama... jah, siin saab sellist asja teha. Seisin oma järjekorra ära, et kuulda, et paljud tudengid tahavad praegu pangakontot avada ja meil on selle jaoks eraldi VIHIKUS eraldi nimekiri. Üks päev teen eraldi postituse sellest asjaamismaailmast siin... Lihtsalt fun fact, et ARC saamise järjekord immigratsiooniametis on nii pikk, sest selle maja peale on üks koopiamasin JA iga taotleja peab seal ise käima ja tegema teatud asjadest koopiad. Ei, neil ei ole koopiamasinaid leti taga ja nad ei tee ise iga inimese dokumentidest koopiaid. Jah, sinu number saabub, sa lähed leti äärde, siis ütleb teenindaja, et mine tee sellest-sellest-sellest koopia ja tule tagasi. Senikaua, kui sa seisad ca 10 inimesega järjekorras koopiamasina juurde, sinu teenindaja juures ei ole kedagi uut, sinu number passib ees ja ootab, et jõuaksid koopiamasina juurest tagasi. Kujutate ette, milline kannatlikkuse tuleproov see mu jaoks on:) Eniveeiiii, homme kell 15.30 on siis postkontoris minu aeg endale pangakontot teha ja nüüd ma siis räägin tegelikult ka õppimisest ja hiina keelest ja oma klassist jne.

Tegelikult oleksin pidanud seda eile tegema, sest eile olid eriti entukas tunne peal ja kuidagi hoomatav see värk. Täna öösel ei maganud väga hästi ja siis see hommikul 8.10 algav tund ka polnud nii lustakas kui eile. Meid on kokku 8- Inglismaalt 29-aastane poiss, kaks tiinekat Jeemenist (18 ja 19), üks 20-aastane Taani poiss, üks vanem Jaapani proua, üks slovakitar ja üks korealane või vietnamlane (keep forgetting!). Õpetaja on meie "vanem õde", kes on nii lahedalt muhe ja humoorikas. Kuna me saime õpikud alles pärast tänast tundi kätte, siis oleme kaks päeva... lihtsalt rääkinud. Eile suht kirjutasime ja hääldasime läbi asju, mida ma ei tea, mis need tähendavad. Täna olime juba seltskonnana targemad ja küsisime, et mida mingi asi tähendab, et üldse aru saada, kuidas hiinakeelsed laused üles ehitatud on. Eile võtsime siis läbi iseenda tutvustamise ja täna pidime seda võimalikult peast klassis tegema. Sain täna suurima komplimendi ka, mida teisel päeval tahta võiks üldse:D Nimelt peale minu jutustust küsis õpetaja, et kas ma olen "taiwan ren", ehk siis kas ma olen taiwanlane, nii soravalt rääkisin oma juttu. Opsaa! Muidugi tunnen, et toonid on veel puhta möödas. Hiina keeles on neli tooni ja need on tähtede peale märgitud. Ja toonide järgi teadki, kuidas sa mingit sõna hääldad. Näiteks sõnal "ma" on viis erinevat tähendust olenevalt sellest, mis tooniga see on. Ja need sõnad erinevad üksteisest kui öö ja päev... Ema, kanep, hobune, riidlema, küsisõna "kas". Jaa kuna mind on õnnistatud sellise varesehäälega, siis ma pole kunagi ka suurt rõhku pööranud õigesti laulmisele või üldse laulvale rääkimisele. Ja oii, kus siin seda vaja on. Mu kõrval istub Taani poiss, kellel on Taiwani göörlfrend ja nad ilmselgelt on harjutanud seda toonide värki ja seda on niii ilus kuulata, kuidas ta loeb teksti esimest korda nähes nagu taiwanlane:) Aga kahe päeva peale ei ole me reegleid õppinud, korranud tõesti vaid hääldust ja mingeid ennast tutvustavaid lauseid. Kirjutasin eile eestikeelsest hiina keele õpikust välja reeglid, kuidas mingid tähed eestlaste jaoks häälduvad. Siis on lootust ka peagi end sama tublilt tunda, kui taani poiss:)

Üks Jeemeni poistest räägib väga kehva inglise keelt ja see pidurdab meie tundi sutsu, proovime siis kõik talle kätega selgeks teha, mida talt oodatakse. Teine Jeemeni poiss on hirmnaljakas ja samas väga õpihimuline. Proovib alati teistest veidi teistsuguseid lauseid moodustada ja vürtsitada neid tekste, mida me muidu kõik järjest kordame.

Koolis on meil siis 3 tundi päevast õpe ja selline vaikimisi ootus on, et 2-3-4 tundi õpime veel kodus ka. Väga tehtav, muid kohustusi ju meil siin polegi:) Täna on veel siis selline... sissejuhatav ja lihtne kodutöö. Homme aga hakkame juba hieroglüüfe kirjutama ja täna tegelikult peame ära õppima ka oma nime kirjutamise!!! OMG, I say. See on üheaegselt niiii põnev ja samas niiii ärevusseajav. Ma pole kunagi selline lennult keelte haaraja ja juba kahe päevaga tean, et heade tulemuste nimel pean mõnest võibolla rohkem tuima tööd tegema, aga again... ainult keeleõppimise kohustus mul peal ongi ja siis tulebki vaeva näha. Õnneks oleme tõesti peaaegu samal tasemel oma grupis, vähemalt ma tean, et ma olen selline kuldse kesik praegu:D Aga mulle sobib ka, ma ei saa lihtsalt vastu neile, kes on korra algajate kursuse läbinud või kelle göörl/boifrendid on kohalikud. Slovaki-tüdruk on ka selle pärast hiina keelt õppimas, et tal on kohalik peigmees:)

Aga nüüd, back to work! Sirvisin oma õpikuid ja töövihikuid ka, need on ainult mandariini keeles:D:D Kõlakad käivad, et juba järgmise taseme tunnis ei tohi üldse inglise keelt rääkida, kõik käib mandariini keeles. Khuul! (and scary, yes!)