Sellesse viimasesse kuusse on jäänud palju-palju toredaid hetki! Mäletan, et eelmise, viienda kuu, osas olin natuke nördinud, aga seekord olen tõesti rahul! Kolisin, sain oma köögi, hakkasin jälle jooksmas käima (soojemate ilmadega õues, muidu aga Bo või enda maja jõusaalis lindi peal), võtsime vastu Hiina uue aasta ja seiklesin ka korralikult Taipeis ringi uuesti. Muidugi on kaasa aidanud see, et meil on kaks viimast nädalat koolivaheaeg olnud. Mis tähendab ka seda, et teise semestri lõpp jäi sellesse kuusse. Ma vist polegi siia kirja pannud, aga lõpetasin selle semestri lõppskooriga 87 punkti! Päris hea nohiklik tulemus, kas pole:) Ja veel, mis kindlasti märkimist väärib, elasin ju esimest korda maavärina üle! Ja pärast seda veel järgnevad värinad, mida iga nädal tundnud oleme, eile öösel 2.30 tuli ka üks korralik mürakas maapõuest.
Laupäeval tähistasime Taiwani eestlastega EV100, ehk kogunesime meie koju ja sõime mõnusaid koduseid toite! Täna jõudsid veel viimased kotletid ja kartulisalat mu punnusse, samamoodi saime mekkida kama meega, kaneelirulle ja Eestist toodud koduveini. No mmmm!!
Oli tore, seiklusitäis kuu ja lisan siia veel pilte, mis polegi blogisse jõudnud. :)
Hiina uue aasta vastuvõtmine
Siin on kombeks lastele punastes ümbrikutes raha kinkida uue aasta puhul, no nagu meil jõulukingiks miskit. Aga kuna meie päris lasteks ei kvalifitseerunud enam, siis Bo ema andis meile kraabitavad loteriid. Mina võitsin 300NT´d, mis on peaaegu 10 eurit, Rebecca kraapis endale 1000NT´d, mis on 35 euri! Päääris hea vedamine! Bo ema sai 500NT ja keegi teine ei kraapinudki rohkem auhindu välja:)
Rebeccaga kunztizaalis
Otsustasime üks päev Rebeccaga kunstinäitustele minna ja meil see dünaamika on kujunenud nii välja, et kui mina kutsun teda kuskile, siis mina tegelen ettevalmistustega, ehk, et kuidas kohale jõuda, kas külastamisele minev asi on lahti, mis kellani meil aega on, kuidas me tagasi saame, kas midagi põnevat on seal lähedal ka veel. Ja see kunstinäituse asi oli esimene kord, kui Rebecca mind sel vaheajal kutsus, ehk tema peale jäi orgunn. Ja asjad läksid veidi nihu:) Esimesse galeriisse jõudsime viperusteta, aga see oli üüsna tilluke, ehk meil jäi veel uudisihimu sisse. Lähedal pidi asuma veel ca 5 galleriid ja nendega läks asi keerulisemaks. Ühe leidmiseks tiirutasime 17 korda ühel tänaval, kuni ma võtsin ise google mapsi vaatamise üle. Ja no mu perekond teab, kui metsas mul selle orienteerumisega lood on, Rebeccal on veel hullemad:D Ja siis kui me kohale jõudsime, ilmnes, et galerii on Hiina uue aasta pidustuste järgselt kinni. Minul hakkas selle peale kõht tühjaks minema, mis tähendas, et olin vaikselt "hangry´ks" muutumas (ehk hungry-angry), leppisime kokku, et otsime järgmiseks hoopis söögikoha. Leidsime, sõime punnud täis ja otsustasime, et proovime ühte galeriid veel leida ja siis "anname alla", ehk lähme IKEAsse:D Ja no kolmandas galeriis saime ukse lahti, aga näitust ennast polnud, nad olid just vahetamas seda, saime küll kunstniku endaga vestleda, aga eks... tunne oli ikka poolik, sest kunsti nägime lõpuks väga vähe:) Küll aga seiklesime meie jaoks täiesti uuesti Taipei linnaosas ja püüdsime kangesti optimistlikud olla edasi:D
Vahepeal meenus, et sellesse kuusse jäi ka kahele praktikale kandideerimine, vihjasin ühes postituses põnevatele asjadele, mida jagada juba tahaks. Olin sel hetkel kandideerimisprotsessis ja lootsin, et vähemalt ühega läheb õnneks. Ühest kohast öeldi mulle aga kohe, et otsivad endale täiskohaga töötajat ja mina kahjuks nii palju panustada ei saaks. Teises kohas käisin isegi intervjuul ja sain teha ka nende kodutööd, pärast mida mulle eitavalt vastati. Mõlemad olid start-upidega seotud, ehk minu jaoks väga põnev valdkond. Üks neist on valitsuse rahastatud ja aitab taiwanlastel start-uppe luua, ehk annavad igasugu tööriistu, kuidas õnnestuda. Teine, kuhu ma kaugemale jõudsin, tegeles ise start-uppide rahastamisega, ehk ristikapitali ettevõte. Tuleb tunnistada, et mulle väga väga meeldis nende töökeskkond ja taktika, kuidas nende ettevõttes elu käib. Küll aga on see üsna finantsilisi teadmisi ja mõtlemist nõudev ja ilmselt sealt ka minu nõrkus kandideerimisel tuli. Kogu see protsess oli hästi äge, aga hiljem Bo´ga enda vastustest ja vaatenurgast rääkides, selgus, et ma olin oma arvasin veitsa valesti:D No ma pidin arutlema, et kuhu järgmise viie aasta jooksul mõistlik investeerida oleks, valikus oli viis ettevõtet ja ma tegelikult mõtlesin vales suunas. Upsi. Aga ma ütlen veelkord, et tegelikult selle kodutöö jaoks eeltööd teha oli nii lahe ja ma sain üleüldiselt palju tarkusi teada jälle:)
No comments:
Post a Comment