Vaatasin eile Bo juures reisiajakirja "Travel in Taiwan" aastast 2014 ja hõikasin üks hetk Rebeccale, et heeeii, lähme homme Yingge´sse ja Sanxia´sse! Ja tema hõikab vastu, et lähme täiega, tal on Yingge ka ammuilma to-do listis olnud! No mõeldud-tehtud:) Leppisime kokku, et kuna esimene vaheaja päev on, siis kohtume kell 10, sööme hommikust ja asume siis teele. Meenutuseks, meie kodu ja kool on selle pruuni juti lõpus, paremas alumises nurgas ja pidime siis minema sellesse punase nõelakesega kohta. Vaatasime mõlemad õhtu varem google mapsist, kuidas sinna jõuda ja olime päris enesekindlalt teel.... kuni avastasime, et see asi, mida meie bussiks pidasime, oli tegelikult rong ja olime tiirutanud Taipei Main Stationis viimased 20 minutit täiesti tulutult ringi, sest sellise numbriga bussi pole lihtsalt olemas:) Kuni me rongideni jõudsime, leidsime et meile vajalik rong väljub alles kahe tunni pärast, ehk sellise päevase reisi tegemiseks liiga hilja. Olin päriiiis löödud hetkeks, sest mu mõtted olid täiega juba selles keraamika kuningriigis... Taipei Main Station on selline huvitav koht, kus ei ole istekohti... aga see on suur avar kõrge hoone, kus inimesed lihtsalt maas istuvad. Ütlesin kord Bo´le, et ma ei plaani küll kunagi seal maas istuda ja rongi oodata, aga täna oli selline hetk küll, kus pidime plaani B-C-D peale mõtlema ja ma sain aru, et "never say never" ikka:D Vaatasime oma võimalustele otsa, pakkusime välja teisi võimalusi, kuhu minna, mis asuvad Taipei lähedal, aga ükski ei pannud silmi särama. Ehk siis otsustasime, et ilm on ilus, lähme oleme kõrvalasuvas pargis ja võtame ikka selle rongi, mis sõidab kahe tunni pärast Yingge suunas.
Ja ausalt öeldes oli see tõsimeeli parim otsus, sest kui ma Yingge´s rongist maha astusin ja maaaailmailusaid keraamilisi detaile rongijaamas nägin, siis mu süda rõkkkkas rõõmust!
Seadsime oma sammud kohe keraamika muuseumisse, mis mind nii positiivselt üllatas. See on 2000. aastal avatud muuseum ja see oli niii interaktiivne! Võiks ju ette kujutada, et väikeseid lapsi küll "teepoti näitusele" kaasa ei võtaks, aga tegelikult oli seal skulptuuridega mänguväljak, võimalus istuda ekraani ees ja kokku panna 3D teepotid, näha ja katsuda, kuidas üks teepott kokku pannakse ja seal oli isegi võimalus ise maali sisse minna! Põhimõtteliselt oli su ees üks maal, maalil oli kolm tooli ja kolm istuvat inimest. Ekraani ehk maali ees oli samamoodi kolm tooli, said endale valida maalilt tegelase ja tema toolile istudes kuvati sinu enda nägu maalile! How cool is that! Põhimõtteliselt oli maal kuskilt 16. sajandist ja sinu näole kuvati sellest ajastust rõivad ja soeng:)
____________
vahepeal on päev vahetunud, ei jaksanud muuseumi sisusse sukelduda eile enam, sest päev oli üpris intensiivne. Seega, kui tunned, et ajaliselt räägin järsku eilsest, siis tead, et kuupäev on vahepeal muutunud:D
____________
Tahan natuke fun facte jagada, need panid minu tõsimeeli üllatuma.
Esiteks! 1949. märgib seda aastat, millal Taiwani esimesed keraamilised isteasendis tualettpotid kujundas ja tootmisesse pani:) Pisike guugeldamine andis info, et Euroopas olid keraamilised isteasendis tualettpotid kasutuses 19. sajandi keskpaigas ja isegi seda aega peetakse väga hiliseks. Aga see on tõesti vaid üks fun fact, sest tegelikult on suur osa Aasiast ikka kükitamistualeti usku ja mulle tundub, et sellel on väga head põhjendused ka. Mina olen juba selle kuue kuuga täiesti ära harjunud!
Keraamika on tsivilisatsiooni arengus alati olulisel kohal olnud ja muide, minule täiesti teadmata on keraamika roll ka praegu väga suur. Ma jõuan oma jutuga olevikku ja tulevikku peagi, aga etteruttavalt ütlen, et nii meie telefonides kui ka kiibiga kaartides on igasühes tükikesi keraamikat! How cool! Ja nagu päris paljude loominguga seotud asjadega, siis ka keraamikaga on aegade algusest seotud olnud majandus, poliitika jne. Niimoodi on Taiwani keraamika ajaloos ka väga selgelt näha mõjutusi ajast, mil hollandlased askeldasid siin saarel, Jaapani kolonisatsioonist kuni selleni, mil Hiina Taiwani enda "tiiva alla võttis".
15.- 18. sajand Taiwani keraamika ajaloos
Sel ajal proovis nii Hispaania, Holland kui ka Inglismaa oma valdusi Aasiasse laiendada. Taiwan oli küll kauge, kuid strateegiliselt sai sellest riigist väga hea kauba ümberlaadimispunkt. 1624. aastal, kui hollandlased tõesti ka Taiwani mõnekümneks aastaks vallutasid, palkasid nad maismaa Hiinast keraamikuid, kes teeks nendele omases stiilis katusekive ja telliseid. 18. sajandiks olid taiwanlased ise selgeks saanud, kuidas keraamikat teha ja avatud olid ka mõned tehased, küll aga suured tellimused täideti siiski maismaa Hiinas ja seega ka nendele omases stiilis. Mis aga sel ajal siiski põhiliseks tootmisproduktiks oli? Ikka kausikesed, sest toit on Hiina kultuuris aegade algusest peale väga olulist rolli mänginud.
Jaapani elustiili mõjutused
1895. aastal saabusid jaapanlased Taiwani ja see poliitiline nihe mõjutas muidugi ka kultuuri ja majandust. Jaapanlased nägid siin õide puhkenud keraamikatööstust võimalusena nende enda äriliste eesmärkide ellu viimiseks, seega õpetasid jaapanlased Taiwani keraamikutele nende turule sobivaid tehnikaid. Muidugi tähendas see ka Taiwani tehniliste võimaluste parandamist ja sel perioodil investeeris Jaapani valitsus korralikult põletusahjudesse, et tooted oleks korraliku kvaliteediga. Jaapanlased tutvustasid Taiwani keraamikutele gaasipõletiga ahjusid, elektroonilisi vahendeid, värvipigmente ja uusi mineraale, mis tegi keraamikat tugevamaks. Ja muide, kuna selleks ajaks oli Jaapanil päris palju tihedaid kontakte olnud läänemaailmaga, siis õppis Taiwan ka läänelikke mustreid ja populaarseid tehnikaid. 1945. aastal, kui USA aatompommid Jaapanisse kukkusid, lõppes ka Jaapani kolonisatsioon Taiwanis. Kui peaks välja tooma ühe positiivse aspekti sellest perioodist, siis tõesti oleks see keraamika hiilgeaeg, mila Jaapani rahastus ja eksperdid olid Taiwanis käepärast. Muidugi lahkus ka see privileeg koos Jaapani valitsusega. Koos Hiina koosseisu minemisega saabusid Taiwani keraamikatööstusesse ka suured muudatuse.
1950ndad ja Hiina mõjutused
Hiina viisaastakute plaani järgi oli 50ndatel aeg arhitektuuriliseks ja ehitussektori õitseajaks. Muide, mis minu jaoks huvitavana tundub, siis sel ajal toetas Taiwani valitsust Ameerika... Ma peaks sellesse korraks süvenema, aga äkki proovis USA ikkagi hoida Taiwani piisavalt iseseisvana, et nad juba 50ndatel maismaa Hiinast eralduda sooviks? Kes teab, kes teab... Igatahes, kõik tolleaegsed valitsushooned ehitati tänu USA investeeringutele just puhaste joontega modernistlikud nagu läänemaailmas kombeks. Ühel hetkel ärkas ka erasektor ellu ja hakati ehitama elumajasid, selles perioodiks olid keraamilised detailid just kõige pilkupüüdvamad. Vannitubade keraamilised plaadid, betoonseinte katted (mäletate, kirjutasin kunagi ammu, et mu jaoks on üllatav, et majade välisseinad on keraamiliste plaatidega kaetud. Mulle tundub, et see on täiesti põhjendusega nii, sest maavärina korral pragunevad keraamiliste plaatidega majad vähem, samamoodi on see seotud niiskusega, keraamiliste plaatidega kaetud majad on parema õhuliikuvusega ja väiksema tõenäosusega hallitamas). Just erasektori laienemine tõi vajaduse uute tehnoloogiate järgi, et kiiresti ja massiivselt just kodusisustuse jaoks keraamikat toota.
1980ndad
Kiire majanduskasv (seoses erasektori tekkimisega Taiwanis, eksole) ja ka tehnoloogilised uuendused selles vallas muutsid keraamikamaailma drastiliselt. Sel perioodil hakati tootma uusi materjale, mis tegid võimalikuks ka keraamika kasutamise just high-techis ehk arvutites, telefonides, kiipkaartides jne. Muidugi oli 80. ja 90.ndatel põhiline tuluallikas ikkagi funktsionaalsel keraamikal, ehk sööginõud ja kodusisustus.
Tänapäev, ehk kuidas keraamikat kasutatakse elektroonikas
Seega, nagu ma mainisin, on igas tänapäeva arvutis, telefonis, pangaautomaadis, satelliidis jne jne. asjas keraamilisi osakesi! Mille kallal usinalt töötatakse, on see, et mõeldaks välja, kuidas keraamikat ära kasutada päikeseenergia akudes. Nagu ma aru saan, siis see, kas päikeseenergia akud saavad laiatarbekaubaks või mitte, on justnimelt keraamikaga seotud. Veel fun facte, ehk miks tegelikult keraamikat elektroonikas ära kasutatakse- keraamika struktuur on tugevam kui metall, see ei sula kõrgete temperatuuride juures, see ei muuda oma kuju pideva värina ja hõõrdumise korral, tugev hape ei söövita keraamikat! Ja no veel üks PS: magnetid on ka keraamilised (ilmselt ühte tüüpi magnetid siis), ehk keraamikat kasutati II maailmasõja ajal ka väga tihedalt sõjatööstuses!
Haha, võimalik, et see kogu eelnev tundus vaid mulle huvitav, aga igatahes lugesin kõiki neid lugusid silmad krõllis põnevusega:) Jätsin praegu terve teise korruse kajastamata, kus kirjeldati Taiwani teejoomise kultuuri, ehk mõnel teisel korral, muidu tüdined lugemisest ära. Muidugi on Yingge´s tohutult keraamikapoode, sest just sealt suurim osa Taiwani keraamikat tuleb. Seega peale muuseumit läksime nendesse lugematutesse poodidesse, mis Yingge vanalinna ääristas. Vääääga keeruline oli end tagasi hoida, aga ma teadsin, et mu süda ei malda neid ilusaid kunstiteoseid Taiwani jätta, kui peaks siit ühel päeval edasi liikuma. Seega oleks nende transport natuke peavalu:) Lubasin endale ühe ilusa rohelise kausikese, millesse ma teises poes juba armusin. Küll andsin teistele kaussidele ka võimaluse, aga no pidin ikka tagasi minema ja rohelise kausi koju tooma:D
Mõtlesime, et noh, kella 16 ajal oleks paras süüa ja enne seda isegi ei hoidnud toidukohtade osas silmi väga lahti. Kui kõht tühjaks läks, siis lisasime keraamikapoodidele ka selle eesmärgi, et tahame kohalikku toitu proovida. Suht mission impossible:D Taiwani väiksemad kohad avavad oma söögikohad konkreetsetel kellaaegadel, ehk sel ajal, mis tüüpiline taiwanlane sööb. Igatahes kella 16-18 vahel ta seda ei tee, sest nii palju kui kohalikelt uurisime, siis nad saatsid meid küll vasakule turga taha kui otse ja paremale, aga ühtegi avatud söökohta me ei leidnud:D Seega, piiiinlik tunnistada, aga McDonaldsit teadsime, kus see asub ja sinna me ka oma sammud seadsime. Saime seal rohkem kui rubla eest nalja, sest teenindaja ütles meile maailmarahuliku näoga pärast tellimuse tegemist " wait for a month" ja enne seda palusin majoneesi, mis inglise keeles on "mayo" ja samamoodi kõlab ka hiina keeles "ilma", ehk siis teenindaja arvas, et ma ei soovi kastet ja mina muretsesin, et mida, kas üldseee kastet ei saa või. Aga ma keerasin oma ajusid kiiresti asju ringi, panin end korraks tema positsiooni ja sain aru, et ta arvas, et ma proovin hiina keelt inglise keele vahele purssida ja palun, et ta mulle kastet ei lisaks:D
Pärast lõunaõhtusööki lippasime bussi peale ja sõitsime Sanxiasse, mis on tuntud on ilusa punastest tellistest tänava poolest.
Oli tõesti ilus ja äge!
Ja nüüd siis veel fotosid, mis klõpsisime tripil, aga ühtegi konkreetse teema juurde ei sobitunud;)
Teekond templini:) Tõesti on lahe see, et templeid jagub siia saarele küllaga ja no neid on pisikesi, suuri, kuulsaid, vähemkuulsaid.
No comments:
Post a Comment