Fotod: The New York Times
Muide, eilne maavärina päev oli just sama päev, mil kaks aastat tagasi maavärin Tainani tabas (see sama linn, kus ma nädalavahetusel käisin). Siis kukkus 17-korruseline maja kokku, 117 inimest sai selles värinas surma. 1999. aastal oli aga viimatine kõige tõsisem maavärin siin saarel, selles maavärinas kaotas üle 200 inimese oma elu. Päääris karm ikka.
Mis mind veel kurvaks teeb, meil on siin praegu ajalooliselt karmilt külmad ilmad siinse kliima kohta... Ühes artiklis öeldi, et nii pikka külma perioodi sel sajandil veel olnud pole. See mägi, kus me enne Tainani käisime Armandi ja Rebeccaga, see on 6-sentimeetrise lumekihi all! Aga Hualienis on 800 inimest peavarjuta sellise külma ilmaga! Nagu ma aru saan, siis kooli võimlatesse on tehtud varjupaigad, aga kullakesed, võimlad on niii suured ja kõledad ja koolides pole soojustussüsteemi:(. Ja no üldse on seal kandis tohutult kõle, jälgin kogu aeg maavärina lehte, mida reaalajas uuendatakse, neil on põhimõtteliselt jalgealune tuline kogu aeg, vahepeal on vahed paariminutilised, vahepeal on ca 15 minutit kahe värina vahel. Ja see on neil niimoodi pühapäeva hommikust alates nii olnud.
Üldiselt on see ajastus üldse paha, järgmine nädal on taiwanlaste kõiiiiiiige tähtsam püha, Hiina uus aasta, mida tähistatakse suurelt ja korralikult ja nüüd sellel idaranniku elanikkonnal ei ole küll mingit rõõmu tähistamiseks. Aga seegi hea, et järgmine nädal on vist peaaegu kõigil vaba nädal, issand, ma ei kujutagi ette, kust otsast need inimesed alustavad, kes koduta jäid. Ma uurin üks päev Bo´lt, et kuidas riik või omavalitsus sellises olukorras aitavad ja annan teile ka siis teada.
Aga mis Taipeis toimunud on... eks me siis eile õhtul tundsime ka seda 6.4-magnituudilist värinat, aga meieni jõudis see ca 4-magnituudilisena...Taipei ja Hualieni vahel on 120 kilomeetrit. Ma olin sel korral enda ühikas, teisel korrusel. Pühapäeval Rebecca juures olles olin neljandal korrusel ja ausalt öeldes oli Rebecca juures rohkem tunda seda. Olin mõlemal korral voodis, eile hakkasin JUST magama minema, kell oli 23.50. Ja mu ühikas on uuem, meil on toas kogu mööbel seina küljes kinni ja ilmselt selle pärast tundsin ka värinat vähem. Täna päeval tundsin veel kahte järelvärinat, aga ausalt öeldes... väriseb see maapind veidikene kogu aeg ja kui päeval liikumises olla, siis ega otseselt ei tajugi, et maavärin on... lihtsalt pea kumiseb sellest ebastabiilsusest. Ja ausalt öeldes hoiangi kogu aeg seda maavärina kodulehte lahti ja värskendan, kui taban end mõttelt, et huvitav, kas ma pea lollitab muga või tegelikult ka värises just... enamasti tundsin ikka reaalset asja, olen aru saanud, et kui epitsentris on värina tugevus üle 4-magnituudi, siis seda on siin ka tunda.
Meil on homme semestri lõpueksam ja ma ausalt öeldes tahaksin varakult magama minna. Ma pole maavärina asjatundja ja mul ei ole aega olnud sellealast kirjandust guugeldada ka, aga ma olen teinud viimaste tundide põhjal statistikat, eeet need järelvõnked lähevad üha tugevamaks epitsentris ja ma väga väga loodan, et täna hilisõhtul-öösel eilsele sarnast üllatust ei tule.
Kuidas ma ette end valmistanud olen, kui miskit peaks siiski tulema? Selle kohta lugesin küll, kuidas käituma peaksin. Põhimõtteliselt peaks mul oleks igaks juhuks valmis kott, kui meid tabab maavärin tugevamalt. Varuriided, dokumendid, sularaha, vile ja pealamp põhilisteks asjadeks. Vile ja pealamp siis selleks, kui kuskile rusude alla kinni jääd. Värina tulles soovitatakse kõik uksed kohe lahti teha, sest kui maja varisema hakkab, siis lahtise uksega jääb mingigi võimalus välja pääsemiseks. Vaatasin läbi, mis tegema peaks, kui maavärina ajal väljas või ühistranspordis oleksin... ja tegelikult mõtlesin ka tõsta nipsasjakesed riiulilt ära. Praegu pole Taipeis nii tugevalt raputanud, et asjad kukuks, aga no päris tüütu on, kui küünelakid ja kreemipotsikud lendavad. Okeeeeeiii, ma enne magamaminekut panen need kotti ära, süda rahul siis. Riided on ka valmis pandud, kui startimisega kiireks läheb. Olen küll seda teemat päev otsa Rebecca ja Siiriga põrgatanud, aga ma pean tunnistama, et päris kohale pole jõudnud, mis reaalne oht praegu peakohal hõljub. Eile õhtul lihtsalt istusin oma voodil, ootasin, mis saama hakkab. Toakaaslane soovitas riided selga tagasi panna ja pass välja otsida. Aga... ma ei teinud kumbagi, sest ma kuidagi olingi äraootaval seisukohal, et vaatame, kui tugevaks asi läheb, küll ma siis hakkan end liigutama. Muidugi see ongi esimene asi, mida soovitatakse... jää rahulikuks ja otsi endale peidupaik, enamasti soovitatakse laua alla ronida. Minul on siin tugevama konstruktsiooniga laud, aga kui me Rebecca juures tema lauda inspekteerisime, siis no... see just poleks parimat tuge ja kaitset pakkunud.
See selleks, aitäh, et olete täna muretsenud ja kirjutanud. Taipeis on siiani kõik kontrolli all, hoiame pöidlaid, et see ka nii jääks.
No comments:
Post a Comment