Mis ma maavärina järgsel nädalal teada sain

Tõsi ta on, et maavärin oli eelmisel nädalal üks kuumimaid ja kurvim teema, millest mina oma ringkonnas jagasin. Meie kõigi jaoks on küsimusi palju, hirme ja ärevusttekitavaid uudiseid palju. Tundsin pikalt õhtuti just seda paksu pead, ehk teadsin, et jalgealune on kuum ja laamad tantsivad maapinna all. 

Tänaseks on leitud 19 surnukeha, kadunud on vaid üks inimene ja kannatada saanute arv püsib alla 300.

Maavärina tagajärgedega tegelemine on poliitiline protsess

Ma olen palju mõelnud selle peale, kuidas sellises kriisis tegutsetakse ja loen huviga artikleid, kuidas maavärinajärgsete tagajärgedega tegeletakse. Üks päev lugesin väga intrigeerivat pealkirja- nimelt ei võtnud Taiwan vastu Hiina abipakkumist, küll aga Jaapani oma. See on ikka väääga poliitiline ja ohtlik otsus! Meenutagem, Taiwani ametliku nime lõpus on kolm tähte R.O.C. ehk Republic of China.  Pressikonverentsil öeldi, et mitmed riigid on oma abi pakkunud, aga et Taiwan on kõrgelt arenenud riik ja neil jagub endal päästjaid ja tehnikat ise tagajärgedega tegeleda. Küll aga võeti vastu abi Jaapanist, kus on kehatemperatuuri tajuvad masinad, mille abil kokku varisenud majadest inimesi kiiremini ja efektiivsemalt tuvastada. Mis aga saatuse iroonia on... Jaapani 7 päästjad läksid esimesena just Hiina perekonda otsima kokku varisenud hotelli rusude alt. 

Spekulatsioonid on ka selles osas, et Taiwan on vastu võtnud Singapuri abi, aga valitsus ei ole soovinud selle osas ametlikult sõna võtta, mis on minu jaoks ka natuke poliitilise maiguga. 

Palju on Taiwan saatnud Hualieni piirkonda abiväge?

Mõtisklesin vist juba viimases maavärina postituses, et kui teistsugune on tüüpilise Taiwani päästja väljaõpe olnud Eesti päästjaga võrreldes. Lugesin artiklit, et Hualieni on saadetud pea 5000 päästjat, 146 sõidukit, 5 helikopterit JA 24 päästekoera. Koerad on põhiliselt vajalikud inimeste leidmiseks rusude alt, lugesin, et üks noor koer oli oma esimesel missioonil ja tegutses juba väga eeskujulikult. Küll kahjuks leides ühe laiba:( 

Millist abi maavärinas kaotanud inimesed saavad? 

Selle pärast valutasin mitu päeva südant, et mis neist inimestest sai, kes kodu kaotasid. Selgus, et hotellid on pakkunud neile oma tubasid ööbimiseks, samamoodi annetas üks toidupoe kett kannatanutele 5 miljonit kohalikku dollarit, ehk eurodes ca 145 000. Samamoodi kuulsin, et valitsusel on päris korralik reserv just selliste looduskatastroofide jaoks, aga ilmselt kasutatakse seda raha just päästetööde peale. Kuidagi tuleb ju need tänavad puhtaks saada, pooleldi kokku varisenud majad ära lammutada, teed-sillad ära parandada jne. No niii laiahaardeline on see temaatika ikka:(. 

Majade ohutusnõuded 

Muidugi hakkasin kohe oma peas arutama, et kus kohas mul turvalisem elada on, kas oma ühikas, kus ma olen teisel korrusel, kus kogu mööbel on just maavärinate pärast seina külge kruvitud või 26. korrusel oma uues kodus. Teatavasti maksan ma see kuu mõlema koha eest, ehk võimalus on valida just ohutum koht. Sain teada, et tegelikult on just uuemapoolsetes pilvelõhkujates kõige turvalisem elada, sest... esiteks kõiguvad nad kogu aeg, ka ilma maavärinata ja neil on võime maa liikumise suunas kaasa minna. No näiteks Taipei 101´i katusel on hiiglaslik stabilisaator, mis just täiesti tavapärase maa liikumise tarbeks vajalik isegi on. Ehk kujuta ette, kui tüüpiline maja ongi jäik, siis maa värisemine toobki praod seina ja lammutab maja, aga kui maja ongi loomulikult juba kõrge ja liikuv, siis ta liigub ka maavärina puhul sujuvalt kaasa. Ehk kallid lähedased, ärge otseselt muretsege, et ma nii kõrgele elama lähen:) Meie kõrges majas pole treppe, ehk kui tõsisem maavärin tuleb ja ma majast välja peaks minema, siiis kahjuks seda ma teha ei saa, AGA suurema tõenäosusega minu maja jääb püsima, kui vanad madalamad majad kokku varisevad... 

Ja mis ma veel lugesin... nimelt kontrollitakse majade puhul küll ohutusnõudeid, aga mitte nende võimet vastu pidada seismiliste liikumiste puhul, ehk just laamade liikumise puhul. Minu jaoks on just see üllatav, et sellist seadust veel tehtud pole, alles ju Taiwan kinnitas, et on väga arenenud riik ja saab asjadega hakkama ja siis ei kontrollita seda, kuidas majad maavärina puhul toimivad. Valitsus kinnitas, et selline seadus on koostamisel, õnneks. Muidugi poleks see praegu suurt aidanud, sest näiteks kokku varisenud hotell oli 40 aastat vana juba, ehk ammmuste ohutusnõuete järgi ehitatud.  PS: olgu öeldud, et minu ühikas on aastast 2007. ja uus kodu kõrghoones on ka ca. 10 aastat vana vaid!