Aga tagasi selle blogi teema juurde! Käisin täna Riias ja tegin tõesti esimese ametliku sammu- sain endale passi viisa! Enne seda aga sai natuke nalja ka. Ega see poleks minulik, kui mul mingeid viperusi teel poleks:D Sain 14. juunil ametliku kinnituse, et Taiwani minekuks on stipendium olemas. Leppisin siis Peter´iga kokku, et juuli esimesel nädalal tulen Riiast läbi, et kätte saada sertifikaat ülikooli andmiseks ja ka viisa. Ta saatis juba siis mulle nimekirja asjadest, mis viisa jaoks kaasa vaja võtta on. Siis aga läks elu jube kiireks, tööl oli finantsaasta lõpp lähenemas ja minu 27-sünnipäev ka. Olin selle ju suurejooneliselt ette võtnud ja 35 inimesele pidu korraldamas. Seega jõudsin selle Peteri nimekirjani teisipäeva hommikul. Meenutuseks, neljapäeval oli siis juba sõit Riiga. Avastasin, et tervisetõend, mille koos allkirjadega saama pean, on ÜSNA põhjalik. Pidin 1,5 päevaga tekitama tõendi, mis kinnitab, et mul pole süüfilist ega tuberkuloosi ja et mul on leetrite, mumsi jne jne asjade vaktsiin tehtud. Korraks võttis seest õõnsaks ikka küll! Olin selleks hetkeks bussipiletid ära ostnud ja kiire surf netis andis märku, et mu perearst võtab sel päeval alles kella 14st toru vastu. Helistasin, sain ootamatult kiiresti ta telefoni otsas kätte, ta ütles, et lenda kohe talle ukse taha, ta võtab mu ilma kinnipandud ajata vahele. Võtsin uberi, kõik oma paberid ja olin mingiii 10 minuti pärast kohal. Ukse taga oodates tegin veel kindlaks, et okei, Eestist tulnud inimesed ei pea tegema testi parasiitide välistamiseks ja ka mingi nahahaiguse testi tegema ei pidanud. Huh, läks veidi kergemaks.Sain kohe oma perearsti juurde, ta printis välja saatekirjad, kohe sealt sain röntgenisse. Hommikul kell 8 pidin vereproovi andma. Arst ütles, et noh, neljapäevaks mul küll neid vastuseid käes pole. Natuke oli nutuvõre suu ümber juba (tegelt mitte, ma kuidagi ei arvanud kordagi, et asi lootusetu on). Vereproovi tädi ütles, et homme (neljapäeva) hommikuks on testitulemused kindlasti käes. Okei, andis lootust, et äkki perearst on valmis mulle oma allkirjaga dokumendid sisse skännima, et kui ma kell 10.30 Riiga jõuan, siis see tõend on mul meili peal olemas. Läks aga niimoodi, et ma helistasin veel kolmapäeva päeval ja perearst kilkas, et kõik testitulemused on olemas ja et ma lennaku jälle ukse taha, teeme kohe pitsatid ja allkirjad ära. JEEEE!!! Ei ole ikka midagi hullu siin riiklikuks arstisüsteemis:)
Muidugi sinna vahepeale jäi veel saaga mu vaktsiinipassiga. Nimelt antakse see koolist kaasa keskkooli lõpus, aga keegi, kurjam, ei ütle, et sul on seda elu lõpuni vaja ilusti hoida. Ma saatsin keset suvepuhkust smsi oma koolidirektorile (!!!), kes helistas hetke pärast, rääkis, et kooliõde pole kooli palgal, aga kirjutagi ma ühte sihtasutusse, kust need pereõed tulevad. Sealt tuli ka kohe vastus, et seaduse järgi hoitakse andmeid 5 aastat pärast lõpetamist, AGA et pereõde läheb igaks juhuks homme oma puhkuse ajast kooli ja uurib asja. NO MIDA VASTUTULELIKKUST! Siis tundsin küll, et olen elus midagi õigesti teinud:) Aga see vaktsiinipassi saaga lõppes hoopis niimoodi, et ema leidis selle kohe kodust õhtul ülesse:D
Ja selle pika jutu lõpuks ütlen, et viisa sain ilusti kätte, sain ka väikese turistika ka Riias teha, ma polegi sinna varem sattunud. Muidugi olin 0 ettevalmistusega, sattusin suht juhuslikult sealsesse vanalinna:D Vedas jälle! Palju-palju restorane, kitsamaid tänavaid, kui Tallinnas. Aga munakivid olid ka ikka kenasti nagu meitel. Aga siis guugeldasin välja, et Riias on Euroopa suurim turg, seega seadsin sammud sealsele Keskturule, kus, muide, müüdi nii palju lilli!
No comments:
Post a Comment