Mul on täna jagada natuke tähelepanekuid Taiwanist, mis võivad teile ka silmaringi laiendavalt toimida ja siis räägin veel iseenda toimetamistest ka:)
Rahvuslik loterii
Taiwanis on ellu kutsutud selline valitsusepoolne lotovärk, et iga tšekiga, mis sa poest saad, on võimalik raha võita. Iga tseki peal on numbrikombinatsioon ja tegelikult ka inimesed ei viska enamasti oma tsekke ära. Kui sa ise tõesti ei viitsi selle lotoasjaga tegeleda, siis annad tšekid tänaval mõnele kodutule või vanemale sugulasele, kellel ehk sellest võidust abi oleks. Nagu ma lugesin, siis see kutsuti tegelikult ellu selleks, et kaupmehi panna oma raamatupidamisega tegelema, ehk tsekke väljastama ja tegelikult arvet pidama, kuhu-kui palju mida müüdi jne. Ja no muidugi ma olen ka neid tšekke kogunud, kes teab, millal õnn naeratab. Võidunumbreid avaldatakse kahe kuu kaupa, praegu hiljuti sai läbi vaadata septembri ja oktoobri tšekke. Kahjuks seekord ei läinud mul õnneks:D Aga novembrist alates olen oma tšekid ilusti ümbrikusse kogunud ja ootan juba veebruarit, mil uued numbrid avaldatakse. Päris hasarti võib minna, ma ütlen!
Convinient stores
Ma isegi ei tea, kuidas seda eesti keelde tõlkida, selle pärast pealkiri ka inglise keeles on. Põhimõtteliselt on siin riigis iga nurga peal 7-Eleven, millest ma kunagi kirjutasin ka, võrdlesin seda meie R-kioskiga. Aga nüüd meil oli ükspäev klassis huvitav arutelu 7-Eleven teemal ja ma hakkasin guugeldama, palju ja kus neid putkakesi on siis üldse. Mis välja tuli.... 7-Eleven on maaaaailmaaa kõige suurem frantsiis-ettevõte, mis isegi ületab maailma McDonaldsite arvu!!!! Neid on 56 000!!! How cool! See on Ameerika-Jaapani ühisfirma ja eriti äge on see, et erinevates riikides on sellel täitsa erinev funktsioon. Taiwanis on see koht, kus sa saad põhimõtteliselt KÕIKE teha. Sa saad oma paki lasta sinna saata, ehk see on nagu postkontor. Boonus on siis see, et see on alati avatud ja see on suure tõenäosusega lähemal kui postkontor. Minu praeguse kodu juures, 500 meetri raadiuses on kaks 7-Elevenit. Popimates kohtades on see igal tänavanurgal. And I mean... kui tänav on 700 meetrit pikk ja sellel on näiteks kolm ristuvat tänavat, siis 7-Eleven on kolme nurga peal!!!!!! Siis on seal veel pangaautomaadid sees, ma saan printida seal välja oma rongipileti, inimesed saavad maksta oma elektri- ja veearveid seal... Like what! 7-Eleveni kohv on näiteks popim, kui Starbucksi oma Taiwanis. Mõnes riigis on see veel rohkem kohvikulik, kui siin. Igatahes see on täiesti fenomenaalne, ma olen kuulnud lugusid, kuidas taiwanlased Euroopas lõuaga vastu maad kukuvad, kui avastavad, et meil ei olegi iga nurga peal öö läbi lahti olevat poodi, kust saab saia-piima-valmistoitu-puuvilju-saiakesi-alkoholi osta!
Jaapanis, kujuta ette, kui väike saar tegelikult Jaapan on, aga seal on 31% 7-Eleveneid üldse, ehk siis üle 18 000 poe-kohviku on Jaapanis. Muide, Macau, kus ma novembris käisin... Macau on 25 ruutkilomeetrit suur ja seal on 45 7-Elevenit, ehk see on kõige tihedamini kaetud "riik" 7-Eleveni maailmas:D
Ja siis üks päev ütles Bo, et tal on tugev allergiline reaktsioon, et ta läheb kohe varsti arsti juurde. Kell oli siis ca 7 õhtul. Ma imestasin, et misasja, et kas ta täna veel läheb arsti juurde? Ta ütles, et jaa, kella 9 ajal. Ma olin veeeeel rohkem üllatunud, et mida värki, kas mingi valvearsti juurde. Ta ütleb mulle, et aa, kas sa ei teagi, et Taiwanis on arstiteenus nagu 7-Eleven... ehk põhimõtteliselt ma nüüd ei tea täpselt, mis kellani arstid töötavad, aga sa saad endale arstiaja võtta ka kella 21.30ks!!! Vot sulle inimõigusi ja arstide puhkeaega ja ELi direktiive, tänu millele meie arstid saavad enamasti 21.30 perega kodus olla. Ja no veel rohkem hämmastas mind see, et tal on allergia MILLEGI vastu. Mille, seda ei tea keegi. Ta käis Hiina meditsiini woodoo arsti juures. Ma küsisin, et noh, kas sul tehti selgeks, mille vastu sul allergia on.... Loll küsimus:D Hiina meditsiin nii ei toimi. Ma küsisin siis uuesti, et oota, aga mida sul siis raviti selle woodoo seansi ajal?? No puhastati energiakanaleid, et enam ei oleks allergiat, võibolla enam mitte kunagi mitte millegi vastu? Who knows:D Igatahes, kui ma Bo´d paar päeva tagasi nägin, siiiiiis aevastas ja nuuskas ta täpselt samamoodi nagu enne woodootamist....
Prügimajandusest
Olen paar õhtut sattunud jalutama just siis, kui prügiauto lähenema hakkab. Mäletatavasti siis siin tuleb oma prügi ise viia õhtuti välja, see tähendab siis, et võtad oma prügi, seisad tänavanurgal, suur prügiauto tuleb ja sa annad oma prügi prügionude kätte. Ja niimoodi suure tõenäosusega iga päev, sest muidu kolivad prussakad koju. Ja siis sain ma aru, kui kollektiivne ja traditsiooniline ja lahe asi see on. Sa saad iga õhtu sarnasel kellaajal oma naabritega tänaval kokku, jutustad, räägid poliitikast vms (ma ju tegelt ei tea, ma ei saa aru neist:D), aga ma kujutan ette, et see võiks nii olla. No nii lahe, sellised erinevate põlvkondade inimeste tänavanurga kogunemised:):) Ja siis oled sa juba prügimeestega ka sõber, mina juba tean, millised mehed mis päeval sõidavad:D Ja no tõesti see värk toimib! Ma alguses olin päris segaduses, sest nad pakendavad kõike kangesti üle, ostad kohvi, nad tahavad selle veel pisikesse kilekotti panna. Siin on külmad joogid popid, nendele saad alati ju pakendatud kõrre kaasa jne jne. Ja siis ei ole päriselt ka ühtegi prügikasti tänaval. Ma alguses ei tajunud, et kurjam, ma pean nüüd seda prügi tundide viisi kaasas kandma. Nüüd olen ära harjunud ja kannangi träni suht pikalt kaasas. Muide, 7-Elevenis on peiduprügikastid, et ma tihti lähen astun sinna sisse, et oma prügist vaid lahti saada;).
Mis ma sel nädalal tegin!!
Ma proovin ikka igas kuus mõnel seminaril või töötoas käia, et uusi teadmisi saada ja põnevate inimestega kohtuda ka. Iga kuu need asjad blogisse ei jõua, sest need pole nii inspireerivad olnud, et mind trükkima panna. Aga see kolmapäev oli juhtimisalane töötuba ja see oli niiiiiii vinge. Muidugi asi võib olla selles ka, et mina käisin ühes töötoas ja Bo ühel seminaril ja me kohtusime samal õhtul ja jagasime üksteisele õhinat, sellest ka lahe emotsioon äkki:) Igatahes, minu omas oli üks juhtimiskonsultant Singapurist kohale tulnud. Ta oli iseenesest nii sarmikas ja ma vist olin nii elevil näoga, et ta otsustas jõle tihti oma ettekande ajal mulle otsa vaadata. Seega ma pidin kogu aeg "kohal" olema ja tähele panema:D Igatahes, tal oli aega ca tund ja selle aja jooksul sain ma päääris palju põnevaid mõtteid ja tegime kaks-kolm harjutust ka läbi, mida enda kõrvaloleva inimesega läbi tegime. Minu kõrval istus hästi mõnusa energiaga tüdruk, ma arvan, et ta on suht minuvanune. Kohalik, aga UKs õppinud. Ja need harjutused olid päris isiklikku laadi, seega õppisime üksteist väga lühikese aja jooksul mingi tasemeni tundma. Ja ohoo, ta töötab ühes start-upis, mis just praegu värbab inimesi. Ja ma sain kutse kandideerima:):) Et just minusuguseid inimesi nad liituma ootaksid. No armas! Ma täitsin oma avalduse ära ja saatsin selle juba teele, sellest ei pruugi midagi küll välja tulla, sest mul ei ole töötamise viisat Taiwani jaoks, aga isegi selle avalduse täitmine oli mu jaoks elamus omaette:) Ma olin ausalt öeldes vääääga positiivselt üllatunud, see on valitsuse poolt rahastatud ettevõtmine ja juba värbamine oli väga Eesti start-upile sarnane, ehk loominguline!
Teiseks sain olla üks päev laborirott ja aidata ette valmistada uut mandariini keele õpikut välismaalastele. Üks meie kooli õpetaja/ise veel tudeng valmistab oma lõputööna ette uut õpikut ja ma sain siis kaasa lüüa ja oma arvamust avaldada. Olen sel nädalal jälle üsna kurb olnud kooliasjade pärast. Ma muidu tundsin, et tunnis käimine on nii suures osas ajaraisk, nüüd lisanud arusaamine, et kurjamus, ma maksan 1000 eurot iga kolme kuu pealt koolile, et ma saaks tasemel õpet. Ja ma õpin ikkkkka kõik grammatika ise kodus pusides selgeks. Ma ju võikski siis endale vaid neid õpikuid osta, mida ma niikuinii kooli jaoks ostan ja 1000 euri endale jätta ja õppidagi kodus, sest praegu ma teengi just niimoodi. Selles juhtimise töötoas sain aru, et mina teen miskit valesti, kui õpetaja ei taha kasutusele võtta mu ideepakkumisi, mida me veel tunnis teha võiks. Ma ei tea, kas meie keelebarjääri pärast tunneb ta, et ma astun justkui ta kandadele ja tahan ise "õpetajarolli" üle võtta? Igatahes on mu klassikaaslased ammu alla andnud ja ei küsi selgitavaid küsimusi ja testides tuleb see ka välja, et meie/nende tase on kehvake. Eelmise semestri õpetaja andis meile vahepeal kodutööks tõlkelauseid. Et laused olid inglise keeles ja me pidime õigesti tõlkima mandariinikeelde. Et me saaks grammatiliselt erinevustest aru. Ja just eelmine nädal meil oli sarnane teema õppimisel, pakkusin õpetajale välja, et võiksime neid tõlkelauseid teha. Tean, et ta inglise keel on algeline, seega ütlesin, et ma võin need laused ise ette valmistada, sest see grammatika osa oli just spetsiifiline. Noh, et näiteks kuidas öelda "these two boys who have backbags are 12 years old" ja " the 12 years old boys have backbags". See on inglise keeles juba advanced. Pakkusin talle selle meilitsi välja, sest ma ise õppisin kodust just sarnase meetodi järgi. Ta ei vastanud midagi ja järgmisel päeval tuli sosistas mulle, et kas ma sain selle grammatika osa selgeks.... ma ütlesin, et jep, mina sain. Ja siis tuli test sama teema peale, kus neli inimest viksisid vastuseid minu vastuste pealt, EHK nad ei olnud teemat selgeks saaanud ja see tõlkimisharjutus oleks võinud ju ometi aidata neid ka?!?!?. Oeh jah. Ma tean, et mina ise vastutan selle eest, mis ma siin selgeks saan ja mis ma ei saa, seega olengi iga kord uue grammatika õppimise juures endale oma meetodeid otsinud ja katsetanud, kuidas ma siis üksinda selle selgeks saan, sest koolist kahjuks ma väga toetavaid teadmisi ei saa:( Võtan kõik need enda välja mõeldud asjad kaasa ja hakkan ise üks päev õpetajaks, vohh:D
No comments:
Post a Comment