Võtsime suuna saare läänerannikule, esimese peatuse tegime mere ääres kuskil Tamsui ja Sanzhi vahel. Austerlased teadsid head Vietnami söögikohta ja no me ei pidanud pettuma. Terve laud oli lookas, jagasime neljakesi toitu nagu Aasias ikka tavaks.
Vääääga tore oli, rääkisime natukene kõigi südamelähedastest teemadest, sõime kõhud punni ja läksime randa jalutama. Jõudsime imeeeelahedate kohvikuteni, mille osas imestasime, et kui neid on ca 5-6 tükki järjest, sis kuidas need kõik elus püsivad. See asukoht on suuuht keset ei-midagit. Aga no meie valitud kohvikus olid kõik lauad täis. Muide, Vietnami kohas olime sellises rõdukastikeses, minu selja taga näiteks aknaklaase polnud, et olimegi justkui õues. Minust vasakule jäigi rand, väga khuul. Ja seal kohvikus oli samamoodi merevaade. No jumalik!
Sõitsime veel mõõda rannikut veel ühe mõnna rannani, mis kaardil ongi seal Sanzhis, poosetasime sutsu piltide tarbeks ja vahetasime siis autod tagasi.
Kui muidu oleme sõbraga mõlemad autosõidu ajal väga keskendunud, siis tagasiteel oli meil päris korralik ummik linna sisenemisel, ca tund aega liikusime teokiirusel, seega saime omavahel ka kudrutada:D Arutasime seda, kuidas Taiwan on ikka suuresti selline nunnunduse riik, nagu üldiselt Aasia. Et tüdrukutele meeldivad kangesti pehmed ja toredad ja armsad ja roosad asjad ja see kandub suuresti ka jututeemadesse. Kui me jalutasime, siis ma jutustasin Barbaraga, tema Stefanoga. Ja no meie rääkisime nõukogude liidust ja tänapäeva Eestist ja suhetest Venemaaga jne ja jagasin seda Bo´ga ka, kes on ikka väga positiivselt eurooplastest üllatunud. Polevat väga palju taiwani naisi, kes vabatahtlikult selliseid teemasid omavahel arutaks:) No nunnu, ma ütlen. Õhtu lõpuks saime veel ühe Bo prantlasest sõbraga kokku jaaaa mul oli niiii lahe moment, kus ma tundsin, et vaaau, ma ei oleegi nii väga turist. Nimelt olime ühes inglise pubis ja järsku astusid sisse kaks inimest, keda teadsime aastavahetuse peolt, eeehk siis ma sain põsemusitada ja kallistada kedagi! I actually knew someone! Vat millised väikesed asjad elevusse ajavad:)
Ja täna, pühapäeval oli niiiiiiii soe ja ilus ilm! Mul on vaikselt tekkinud oma lemmikud söögikohad, käisime brunchitamas Sabrina juures;)
Mu jaoks on see sellise euroopaliku hõnguga, ma vahepeal vajan seda vaheldust. Pluss seal saab noa ja kahvliga süüüa!!!
Aga jah, ilm oli tääääiesti imeline, seega võtsime jalgrattad ja vurasime jõe äärde. Talvejaki sai korvi panna, päike paitas põski, selline täielik Eesti suvi oli! Nii mõnusalt paljud perekonnad olid end õue ajanud, tuulelohed kaasas.
Jäime lebosse korraks ja meie juurde tuli üks jaapani tõugu koer. Eesti sõbrad Kerli ja Joonas võtsid just selle sama tõu koera endale, aga no ma ei mäleta nime ju. Igatahes kuts otsustaski meie juurde jääda. Bo lebotas ja võttis päikesest viimast, mina olin Gabrielaga videokõnes ja järsku vaatan, et Bo jageleb seal kutsaga, sest ta oli täiesti kindlalt otsustanud, et ta peab kogu Bo näo üle lakkuma:D Kihihihii! Tal oli täiesti kindlasti omanik kuskil lähedal, aga no vähemalt 10-15 minutit hängis ta meiega, kuni me ise otsustasime ära minna. Tegin kindlaks, et ta eesti keelt kahjuks ei rääkinud... proovisin talle selgeks teha, et "tuletuletulešiia" tähendab reaalselt midagi, aga ta kuulas ainult Bo´d... no on koer ikka!
Ma nüüd ei tea, kas ma suutsin sõnadega selgitada, et mul oli päriselt kaaaa väga mõnus nädalavahetus! Ja ahjaa, me lähme Tainani veebruari esimesel nädalavahetusel, ei käinud seekord. No igaks juhuks mainin, kaks inimest juba said aru, et me see nädalavahetus sinna läksime:)
Ja veel väga olulise teadaandena ütlen, et mu õelatseke on otsustanud käima hakata! Küll viie sammu kaupa, agaa UHKE TÄDI ON UHKE KA KAUGELT TAIPEIST! Ja siis ütlen seda ka veel, et tal on kaheksa kikut suus ja need on niiii armsad! Novot siis! Ilusat töönädalat teile, minul on homme testikene koolis, wohooo!
No comments:
Post a Comment