Friday Favourites

Heihoo! Teie muidugi ei tea, et ma olen see nädal lahedaid asju teinud ja pole sellest siia kirjutama jõudnud, aga mul on endal veidi piinlik enda ees. Samas, hehe, sain sellest just üle, sest peaasi ju, et mul tegevusi oleks ja elu lippaks. Palun pane endale taustaks see laul mängima. Siis oleme samal lainel, mul on taustaks see praegu:)

Aga kirjutan täna sellest, kuidas ma kolmapäeval "sprintimas" käisin, sattusin Taipei Telliskivisse ja näitan pilte meie klassikaaslaste väikesest matkast kooli kõrval asuva mäe otsa.

Discovery Sprint

Käisin üleeile sprintimas! Mäletate, kirjutasin mõni aeg tagasi Anchor Taiwanist, sellest boot-campist, kuhu 30-päevaks mingi ala tegijad liituvad ja Taiwanis siis kuu aja jooksul enda ärile-loomingule-misiganes asjale hoogu juurde annavad. See asutaja Elisa oli nüüd vahepeal kuu aega Ameerikas (ta töötabki kuidagi niimoodi korraga kahest riigist) ja nüüd novembris alustavad üsna mitmed uued inimesed ankurdamist Taiwanis. Mäletate, eelmine kord oli siin see õlitopsikutest kitarride tegija, kellega ma ka kaks korda kokku puutusin. Sel korral aga oli esimene avalik esinemine ühe IT-naisega, Gwen Brinsmead, kes teatud ringkonnas on väga tuntud tegija. Ma räägin tast veidi, aga ingliskeelsete terminitega, sest IT-maailm paraku on ingliskeelne:) Aga ta on selline... no ilmselt paar aastat minust vanem, aga noorest east alates väga selgelt teadnud, et IT on tema teema ja praegu töötab ta Product Designeriga Disqus´is, mis on virtuaalmaailma jaoks hädavajalik firma. Nimelt aitab see ettevõte erinevatel "publicheridel" suurendada publikumi ja luua just sellele kodukale, blogile vms. platformile õigeid vahendeid, et tegelikult ka lugejad/külastajad lojaalsed oleksid. Et näiteks siinse platformi kommentaariumi-võimalus on selle sama Gweni ja tema tiimi loodud... Ja peale selle on Gwenil soe süda ka ja ta on sellise MTÜ juht, kus aidatakse noortel IT-inseneridel luua sild tehnoloogia ja sotsiaalse vastutuse vahel. Ma päris täpselt ei tea, kuidas ta seda teeb, aga kõlab lahedalt!

Ja no ta veab päris paljudes ettevõtetes ka Discovery Sprinte, ehk siis visuaalse mõtlemise töötubasid, kus IT-maailmas luuakse uusi tooteid-teenuseid. Põhimõtteliselt olin seal 50 inimesega ruumis ainult sotsiaalteaduste taustaga inimene, aga nagu Discovery Sprintile kohane, siis see oli vaid hea. Eks minagi olen igasugu ajurünnakutel osalenud, pikematel ja lühematel, aga see konkreetne formaat on põhimõtteliselt ühe töönädala pikkune, kus iga päev on konsentreeritult pühendatud mingile teatud teemale. Mu meelest oliiii ilgelt lahe, sest me tegime neid ülesandeid ise ka läbi ja ma sain kogu aeg peas keerutada seda, et kuidas ja kus seda formaati kasutada väljaspool IT-maailma.

Ja see koht iseenesest oli ilgelt lahe ka! Bo, mu uus kohalik sõber, soovitas seal majas ringi vaadata, see töötuba toimus sellises Creativ Parkis, kus ma pärast nägin näiteks Hello Kitty maja... Aga sel korral jõudsin töötuppa täpselt õigeks ajaks ja pärast töötuba sain juba Bo endaga kokku, ehk mul ei jäänudki aega majas ringi luurata. Kuuldavasti ollakse aga seal majas uuendustega väga samal lainel, eelmisel aastal, kui virtuaalreaalsus laineid lööma hakkas, siis seal oli üks terve korrus selle peale pühendatud. Sel aastal ei teagi, mis on... robotid ilmselt:D 

Kohalik Telliskivi kvartal 

Ja nüüd jõuamegi sinna, et ma eksprompt peale sprintimise töötuba Bo´ga kokku sain ja kuidas me seal Creativity Parkis veidi ringi käisime. Ma olen pehmelt öeldes vaimustuses Bo Taipeist... see on ikka täiesti teise näoga, kui minu Taipei praeguseks olnud on. Käisime Huashan´is, ehk siis piirkonnas, mis sai alguse ca 10 aastat tagasi, kui üks tüüp avastas, et keset Taipeid on lihtsalt üks mahajäetud veinitehas... Ja no see ei saa ju lihtsalt niisama seisma jääda, midagi tuleb ette võtta! Nad hakkasid seal kohalikku kunsti näitama, etendusi, kaasaegseid performance jne... Mina nägin, et tänaseks on üks osa vähemalt selline viskikoda, milles on väga palju vana autentsust alles, suured veinivaadid sisustuselemendina jne.No superkhuuuul mu meelest!! 

Ma käisin seal nii hilja, et ise mingeid häid pilte ei saanud, aga näppasin netist mõned, et näidata:)

Amazing, right! 

Chin Nan tempel päevavalges

Kui sa oled mu blogi lugenud algusest peale, siis mäletad, kuidas ma septembris millalgi käisin ühe mäe otsas ja see oli ilge katsumus?:D Et ma ei teadnud, millal see lõppeb ja mis mind seal mäe otsas ees ootab ka? No enivei, eile otsustasime klassikaaslastega minna uuesti sinna, sest päike paistis üle saja aasta ja selge taevaga on niiiiii lahe näha Taipei kõrgeid maju kui legokotse. No ei pidanud jälle pettuma, superilus:)

Stiilinäide 16. novembri ilmast... põhimõtteliselt oleks võinud randa ka minna, nii soe oli... Mõtlesin muide, et inimestel on enamasti sellised... teatud ajad, mil nad puhkavad ja reisil käivad. Ja siis käisin oma peast läbi, et mingites kuudes ma nagu ei mäletakski, et ma oleks välismaal käinud. Ja mulle tundub, et ma pole oma 27. eluaasta jooksul iialgi veebruaris, aprillis või novembris välismaal olnud. Aa, haha, seda lauset kirjutades meenus mulle, et täpselt 10 aastat tagasi elasin ju Iirimaal... kõigis nendes kuudes:D:D haha. Okei, no siis on see mõttekoht sulle, et kas sul on mõni kuu, mil sa kunagi välismaal veetnud pole? Sest mina vähemalt nii väheste riietega pole iial novembris olnud, ehk nii soojal maal käinud pole:)