Nagu ma mainisin, siis koolinädala jooksul enamasti tegelen õppimisega ja suuremaid seiklusi ette ei võta. Mis aga ei tähenda, et mul soovi ei tekiks mingeid asju siin jagada. Küll aga ei ole need asjad piisavalt küpsed, et tervet postitust ette valmistada. Kusjuures, ma alles nüüüüd saan aru, mida umbes see täiskohaga blogimine tähendab:) Mina kirjutan oma elust, ehk ei vaja suurt ettevalmistust oma postitustele, ometi võtab tavalise postituse kirjutamine aega minimaalselt 45 minutit!!! Ja no maksimaalselt siis... ma ei tea, tervelt mitu tundi! Ehk kõik need ilublogijad ja moeblogijad, I get you now! Aga tagasi asja juurde! Hakkasin sel nädalal erinevaid mõtteid postituse mustandisse koguma ja kirjutan selle reedeks postituseks ja niimoodi järgnevatel reedetel ka. Et nagu päris blogisari või nii- Friday Favourites!
Täna jagan mõtteid Taiwani klienditeenindusest ja teiste rahvuste kommetest, trennitegemisest ja lollustest:):)
Taiwani klienditeenindus
Võibolla olete aru saanud, et väljas söömine on siin pigem odav. Minu hommikusöögid maksavad ca 2 eurot, lõunasöögid 3-5 eurot ja õhtusöögid ka u. 2 eurot. Ja mis te arvate, kuidas nad suudavad nii odavat hinda hoida? Mis aga selle odava hinna taga on? Pigem kehv klienditeenindus ja ... puuduv sisekujundus-interjöör:D Mida see täpsemalt siis tähendab... näiteks on siin hästi palju tänavatoidukohti, kus isegi pole võimalust istuma ja sööma jääda. Kui sul nö söögisaal on, siis see on hästi tagasihoidlik. Euroopa Liidu nõuded siiapoole maakera ei ulatu ja see tähendab, et hästi tihti tehakse sööki põhimõtteliselt otse tänaval... või no avatud köögis. Mulle tundub, et keegi pole veel ära surnud sellesse, millises kohas nende sööki tehakse, seega ma ka ei lase end häirida sellest:D Aga no tuleb tunnistada, et Euroopas vaataks kohe kindlasti sellistest "urgastest" kaarega mööda ja valiks mõne soliidsema koha. Aga tore, et ma tolerantsemaks saan siin muutuda:)
Kui oleme klassiga sööma läinud, siis olen veel ühte asja märganud, mis viisakusena siia pole jõudnud. Nimelt tuuakse kõikide söögid jumala suvalisel ajal. Täna oli UK poiss Kris juba ca 10 minutit tagasi lõpetanud, kui minu söök lauda ilmus. Ja siis sain aru ka sellest erinevusest erinevate rahvuste vahel. Nimelt, kui minule söök esimesena-teisena-kolmandana tuleb, siis ma küsin, kas ma ootan teiste söögi enne sööma asumist või võin alustada. Ja no täna, kui ma arvasin, et mind on juba ära unustatud, siis sain aru, et mitte keegi pole pööranud tähelepanu sellele, et söögid väga erineval ajal saabuvad.
Mu nummukad! Gao Yingi punane aura on pildil ja FangXu gängstaräpp ka.
Ehk siis see kohatine kaootilisus ja räpasus sisekujunduses ja köögipoolel ei häiri, küll aga soovin ma, et minu, kui kliendiga normaalselt suheldaks. Ja olen siin päris tihti ebaviisakat klienditeenindust kohanud. Minu lemmikus hommikusöögi kohas jään toitu süües nüüd juba hea meelega paikseks, sest nad on minuga toredaks muutunud, aga esimene kord, kui klassikaaslastega seal käisime, siis meid põrnitseti pahuralt ja teenindati rohmakalt. Minu teises lemmikpaigas- praetud pelmeenikohas ma peale esimest korda tõesti pole koha peale sööma jäänud, sest nad on ikka veel ebameeldivad. Sellised rahmeldavad ja napisõnalised ja mul tekib kogu aeg tunne nagu ma häiriks neid. Ma tegelikult saan pooleldi aru, nad on hästi popid ja neil ongi palju kliente ja iga kord, kui mina käinud olen seal, siis neil on järjekord, aga sul on ikka võimalus kliendiga viisakas ja tore olla. Aga no kui kliente jagub, siis ega ei pea olema ka ju vahva...
Ja siis olen paar korda pigem kallisse kohta läinud, sest mul on mingid erilised isud olnud. Ja no need on vaeva näinud oma sisekujundusega ka, mis on vahva. Selline killuke läänelikku maailma. AGA siis olen mingeid teistmoodi naljakaid asju avastanud. No näiteks, kui meil on ühine rõivastus selline kvaliteedimärk, siis siin seda pole tähtsaks peetud. Sellistes suuremates kettides on küll tõesti oma vormirõivastus, no sellistes poekestes-putkades nagu meil R-kiosk, Statoil jne on... Aga söögikohtades lippavad neiud oma tavalistes riietes ringi ja vahel ma olen pidanud veidi aega jälgima, et aru saada, kas ma ikka teenindajaga suhtlema asun mitte kliendiga. Ja no siis on täiesti tavapärane, et postkontori teenindaja sind teenindades vahepeal kohvi rüüpab või taksojuht viinamarju sööb. Immigratsiooniametis näppis klienditeenindaja oma Facebooki samal ajal, kui ma mingit ankeeti täitsin... Aga ärge saage valesti aru, ma lihtsalt märkan neid asju ja ei lase end häirida, that´s their life over here, mina olen teistsugusest kultuuriruumist tulnud lihtsalt!
Trennitegemisest
No mõni teist teab juba, et olen pärast pooleaastast jooksupausi uuesti end liigutama hakanud ja mõtlesin, et jagan oma tundeid sel teemal siin ka, äkki keegi tunneb end ka motiveerituna uuesti:) Pärast oma esimest kolme siinveedetud nädalat tundsin, et okei, tavaika, ma tunnen end hästi ja ma olen valmis uuesti sportimiseks. Tegin endale selle imeodava ujumise kuukaardi ja puhusin jooksutossudelt tolmu ära. Tänaseks olen sinna jõudnud, et õhtul annab keha ise tunda, et endorfiiniiid, ma iiigatseen teeeid. Katu, mineee jooksmaaa. Miks õhtul- siin oli vahepeal ju nii palav, et ma oleks võinud südamerabanduse enne 20t jooksma minnes saada:D Tänaseks oleme horisontaalse vihmaga elanud üle nädala ja jooksma võib veidi varem ka minna. No aga tuleb arvestada sellega, et värskendav vihm virvendab silme ees kogu aeg. Mulle sobibki nii rohkem, vihm jahutab ja ausalt öeldes on ka pea-laiali-inimesi vähem tänaval, ei pea kogu aeg slaalomit jooksma;)
Nüüd, kui oktoobrit on veidi üle nädala jäänud, olen Endomondo andmel 20 korda end liigutamas käinud, see tähendab, et veidi üle 60 kilomeetri jooksujalul läbinud ja veidi üle 6 kilomeetri ujudes. Nunnu on see, et klassikaaslased küsivad pärast ühist lõunasööki mult juba, et nu Ka cui en, kas täna on jooksmise või ujumise päev:D
Han Fang Xu ergutamine
Et see postitus liiga pildivaene poleks, siis räägin sellest ka, kuidas me ikka ise oma elu põnevaks teeme:) Taani klassivend ei olnud eelmisel reedel koolis, ehk tema suuline eksam toimus sel nädalal. Otsustasime teda oodata, et ühiselt sööma minna, aga no kuidagi pidi ju selle 10 minutit täitma. Meie klass on kõrgel esimesel korrusel, ehk ukerdasime ülesse ja ergutasime Fang Xu´d klassiaknalt:D Näete aknal meie õpetajat ka, kes peab meid pooltel päevadest üsna lasteaialasteks:D
No comments:
Post a Comment