Taipei juba oskab üllatada!

Sain eile Gaithilt videokõne " Do you want to do nothing with us?". Ma vastasin, et no I don´t want to do nothing with you. Tema ei anna järgi, ütleb, et "well, me and Yamen are doing nothing, do you want to join?" Eks ma ise midagi targemat teinud, seega ma nõustusin. Paari minuti pärast tuli uuesti kõne... "Katriin, it started raining, we don´t want to do nothing anymore". Ma pakkusin välja, et "ok, but maybe we will do SOMETHING then? Are you hungry, let´s eat?". Sõime kõhud täis, poiskad jalutasid mind koju ja jäime siin maja ees jutustama veel. Peale Jordaania ühiskonna ja moslemiperekonna toimise kohta igasugu info teada saamise otsustasime järgmisel päeval trippima minna. See oli muhedalt eksprompt ka, ma küsisin, et miks poiskad vaid meie jaoks tuttavates kohtades vaid käivad, et mingu trippima. Nad siis ütlesid, et noh, pididki reedel peale kooli minema, aga Yamen lõhkus Gaithi prillid ära. Ja no täitsa lasteaed ikka, neil on kombeks oma võimu näitamiseks kähmluses olla... ja seda suht tihti... ja nüüd siis läksidki Gaithi prillid katki ja reedel jäi see seiklus tegemata. Ma siis ütlesin, et aga no lähme homme!

Pakkusin meelega suht hilise kellaaja kokku, et nad saaks end välja magada, ehk pidime koos hommikust sööma 10.30. Äratasin nad kell 9 kõnega ülesse, aga no poolteist tundi oli ilmselgelt liiga vähe nende jaoks... 16-minutilise hilinemisega olid nad siis ka hommikusöögipaigas olemas:D Juhei!

Ma lasen jälle piltidel enda eest rääkida, aga ütlen seda, et meil oli tegelikult väga vahva! Ma ju enamasti seiklen üksinda, arvestan vaid iseendaga ja otsustan ise kõike, siis oli täitsa teistsugune tunne Gaithiga, kelle otsuste järgi peaks elu käima. Sain täna lause " Things are out of my control!" kui mina otsustasin, et lähme eskalaatori asemel treppidest ülesse:D Ja kui vaidlesime, millist teed pidi on kiirem punktist A punkti B jõudmine, siis Gaith suutis öelda " This is why my father says never get married!". Ja kui me kolmekesi nagu lasteaed pole, siis mina püüan Gaithile selgeks teha, et ta peab aru saama, et ta pole maailma naba ja ta peab laskma teistel ka rääkida ja ta peab oskama õppima kuulama, sest muidu ei soovi keegi temaga suhelda. Et Jordaanias kehtivad ühesugused reeglid, aga ta on täiesti teises keskkonnas ja siin tuleb ümber harjutada end ja väga paljudes maailma paikades ei tehta oma tugevust selgeks sellega, kui palju sul füüsiliselt jõudu on. Ja tema püüab mulle selgeks teha, et üksikud hundid süüakse elusalt ära. Mina nimelt olen see üksik hunt, kes teeb kõike siin pigem üksinda. Aga no tõsimeeli, ma ei saa jaapani tüdrukutega koos õppida, sest nad teevad mu ärevaks oma hieroglüüfide kirjutamise kiirusega ja ma tõesti tahan üksinda trippida ilma kompromisse tegemata.

Aga! Me siis läksime tegelikult ühe metrooliini lõpp-peatusesse, mis juhuslikult oli ka juba saare lääneosa kaldal. Ma ei tea, kui palju ma seda väljendanud olen, aga MULLLE NIIII MEELDIVAD KALDAL ASUVAD PAIGAD ja meri ja jõed ja järved ja vesi üldse. Mis teha, kui oled tähtkujult vähk ja su juured ulatuvad mere äärde saarele.... Ehk kui me kohale jõudsime, siis kogu maailma rahu ja elevus tulid korraga mu sisse. Läksime jõe äärde ja see ajas üle. No see oli niiiii äge! Poiskad said muidugi kohe oma botased märjaks, mina olin oma Birkenstockidega paremas seisus. Jõgi lihtsalt lainetas kõnniteele. Muidugi... kui ma lootsin salamisi, et tagasiteel näeme uuesti seda vaatepilti, siis selle paari tunniga oli vesi ca 1,5 meetrit langenud, ehk mitte mingit üleujutamist enam polnud:D Midaaa loodust lihtsalt!

Tamsuis on siis üheks vaatamisväärsuseks ka nende "vanalinn", aga no siinsed vanalinnad pole mitte ligilähedalegi sellised nagu nad Euroopas on. Siinsed vanalinnad on pisikeste putkadega turistilõksud, kus hästi palju näputoitu saab osta. 

Vaadake seda videot kindlasti, see oli lihtsalt niiii humoorikas, kuidas see mees jäätist serveeris. Seal oli üsna pikk järjekord ja ta lollitas iga kliendiga niimoodi. Ma tegin oma tavapärast kilkamist ja lõpuks see mees viskas minu üle ka juba nalja:D 

Aga ausalt öeldes, Tamsui vanalinn oli üks talutavamaid. Sel hetkel, kui me jõudsime sinna, siis ei olnud ülemäära palju rahvast ja mis oli boonuseks... seal olid putkad vaid ühel pool tänavat, teisele poole avanes vaade jõele. Tavaliselt on need vanalinna tänavad hästi kitsad ja mõlemal pool on putkakesed ja siis inimesed munevad ja liiguvad aeglaselt ja taaruvad su ees:D Seekord mitte. Leidsime ühe Türgi mehe, kes pakkus liha niimoodi nagu moslemid seda süüa võivad. Yamen näiteks on taimetoidu peal olnud viimased kaks kuud, sest tema tõsise moslemina võib süüa vaid liha, mis on juudi, moslemi või kristlase tapetud... Ja see Türgi mees küsis tänaval, et kas nad on moslemid, peanoogutuse peale kutsus ta poisid oma putkasse ja avas külmkapi, sealsel lihal oli märge, mille nime ma ei mäleta enam, aga igatahes viide sellele, et nad võivad moslemitena seda liha süüa. Yameni õnnepäev! Ja no tuli välja, et see türklane on just sellest linnast pärit, kus me Gabrielaga üks aasta oktoobris suvitamas käisime. Ja me saime paar lauset vene keeles vahetada... milline väike maailm, ma ütlen!

Ja no araabia perekonnad on hästi tugevad ja ühtehoidvad, mis tähendab, et tänase reisi ajal tehti ca 4-5 videokõnet koju... sain tutvuda Yameni emaga, Gaithi õega ja kahe onuga:D

Siin oli siis järjekordne helistamise paus. Ma isegi ei tea täpselt, millest nad räägivad, need on sellised paariminutilised kõned:D 

Muidugi sain ma ka araabiakeelseid tunde mitu korda täna... 

Ja siiiis tagasiteel lippasime läbi Beitou´st, mis on ka Taipeis, see on tuntud nende kuumaveeallikatele. Lootsime, et saame ise ka ühte termaalveebasseini minna, aga olime selleks ajaks veidi väsinud ja ka närvilised, et kui kohe silma ei hakanud, siis ei otsinud ka ekstra sellist kohta, kuhu sisse hüpata saaks ise. 

Aga lahe nägi välja ja selleks ajaks juba kästi mul ka perekonnale helistada, et vaatepilti näidata:D Helistasin siis Hispaanias õe perele, et nad seda auravat paika ka näeks:D:D Beitou´s liitus meiega ka Gaithi ja Yameni ühikakaaslane, kes on Taiwani juurtega, aga 10ndast eluaastast Prantsusmaal elanud maailmakodanik. Tal on vahva nimi, ma ei tea, kuidas seda korrektselt hiina keeles kirjutatakse, aga hääldatakse Üüü-huei:) Ta on 30-aastane ja ma olen aru saanud, et tema ka kasvatab vaikselt meie Jordaania-poisse:D Olen teda nüüd kaks korda näinud, ta on kogu asiaat-eurooplase olemusega naljakas. Ta ei oska väga hästi inglise keelt, tal on google translate kogu aeg käes ja samas on tal endal päris keeruline. Ta elas 20 aastat Euroopas, aga teda ei võetud seal täiesti omaks, sest ta on juurtelt asiaat. Nüüd olles siin ei võeta teda siin täiesti omaks, sest ta on kaks kolmandikku oma elust Euroopas elanud. Ta tuli siia oma teist magistrit tegema, aga nüüd esimesel semestril on aru saanud, et ta ei saa seda praktilist kogemust, mida tal tegelikult elus vaja on, seega otsustas ta see nädal, et jätab kooli pooleli. Seega palju segadust ja ma saan aru, et ta tahaks kellegiga jagada oma emotsioone ja mõtteid, kellegiga, kes on siin kohapeal, mitte Prantsusmaal ja ma siis püüan tast aru saada keele mõttes ja kaasa rääkida, aga no... raske on, kui meil ei ole ühtegi ühist keelt, millest me piisavalt aru saame. Puterdame siis inglise-hiina-prantsuse keele vahel:D 

Kampusesse tagasi jõudes sõime koos õhtust tänaval ja järsku kuulen soome keelt enda selja taga. Keeran end ümber ja hõikan, et midaaa, te olete soooomlased. Terve 6-liikmeline perekond blonde heleda nahaga mulle koduste näojoontega poisse-tüdrukuid! Tuli välja, et üks perepoegadest oli kaks aastat tagasi siin õppinud ja otsustasid nüüd terve perega Taiwani tulla. Minu meelest niiii lahe, see tähendab, et talle läks see paik nii hinge, et veel kaks aasta hiljem soovib ta kogu perekonna samadele radadele tuua. Olime kampuse legendaarses krepp-pannakate kohas, ehk nad tulid sööma sinna kohta ilmselt teadlikult. Et ei sattunud juhuslikult sinna tänavale ja ei mõelnud, et ah, vaatavad, mida siin putkas pakutakse. 

Väga lahe oli igatahes! Ja kes mu insta-storiesid jälgib, see nägi lähemalt ka, et meil oli lõbus päev! Nüüd aga kodus ja tegelikult on homme test, ehk nina õpikusse nüüd!