Nädalavahetus piltides

Reedel peale kooli vaatasin, et oh, ilm on sügisene, ehk kell 11 oli 29 kraadi ja kerge tuuleke ka. Otsustatud, lähen jooksma! Võtsin oma hüppenööri ja ujumisriided ka kaasa ja tegin nii jooksu, ujumist, kui ka hüppenööritamist. Mu eesmärk on päevas 10 km ära käia, seega selle täitmiseks võtsin veel ühe tripi ette. Ma polnud veel käinud siinse kõige olulisema monumendi juures. Tegemist oli hiiglasliku väljakuga, kus oli hiiiglasin värav, kaks hiiglaslikku oranzi katusega maja ja üks hiiglaslik hall maja. Kuna selle fassaadi renoveeritakse just, siis ei hakanud sellest ise pilti tegema. Ülevalolev pilt on aga selle halli hoone jalamit tehtud. Tegemist on Chiang Kai-shek memoraaliga, samanimelise presidendi auks. Selle kogu väljaku ja majade asetuse ja arhitektuuri osas on kõik läbi mõeldud, näiteks nende oranžide kaarkatustega majade katused on kaarjad, sest see meenutab sõna "inimesed", mis on mandariini keeles selline= 人. Ja väljak moodustab risti, mis on mandariini keeles kümme= 十. See on Hiina rahvuspüha kuupäev. Ja muide nii ongi, siin on vaba päev 10.10, ehk 10. oktoober! 

 Laupäeval tahtsin randa minna, aga ilm oli kuum, kuid pilvine. Pidin esialgse plaani järgi minema Keelungisse, kus rand on. Aga otsustasin siin hoopis minna Jiufeni, millest oma esimestes postitustes rääkisin. See on see paigake, kus saab kokku Jaapani ja Hiina arhitektuur, kus on väikesed vanalinna tänavad ja palju avastamist. Noh.. maitse asi, aga minu jaoks olid need väikesed tänavad nii närviajavad:D Ma ei tea, kas ma olen seda enne kirjutanud, aga taiwanlastel on aega maa ja ilm ja nad munevad ja liiguvad nii aeglaselt:D Ja mina... ma olen ju tänaval turborakett. Ja siis see ebakõla tekibki:D Need pisikesed tänavad olid päris turistikad, müüdi hästi palju nodi, sellist... tõelist Hiina nodi ja kallist tänavatoitu. Söögiasjad olid kallimad, kui pealinnas Taipeis:) Aga ega ma nende umbsete tänavate pärast oma tujul lasknud langeda. Ma ju šoppama sinna ei tulnudki. Seega eemaldusin rahvamassidest ja käisin seda mägist ala uudistamas. Mul on küll mingi filter piltidel peal, aga tegelt ka, siin on selline udune olemine. Kuna selget taevast on harva, siis kõik tundubki selline hämane. Ma muidu igapäevaselt ei saa sellest aru, aga kui pilti teen, siis tajun jälle, et oh, siin ei olegi üldse selliseid selgeid värve.

Tagasituleku sättisin niimoodi, et läksin põhimõtteliselt teele jääva kose juurde. Muide, ka sellest kirjutasin selles kunagises postituses, et mida Taiwanis nägema peab. Siin on muidu hästi palju koskesid, aga see, kus eile käisin, on kõige laiem. Langeb küll vaid 20 meetrit, aga laiust on sellel 40 meetrit. Ja teekond sinna oli niii lahe!! See oli tõesti khuulilt lahendatud, et kohale sai rongiga, mis peatus kosest no nii 2 km kaugusele ja siis sai mõnusalt jalutada sinna koseni. Inimesi toodi ka turismibussidega ja seda otse sinna kose juurde, et ma sain oma kahekilomeetrist jalutuskäiku tühjadel tänavatel nautida. 

Need täpikesed taevas on Hiina laternad, mida sai taeva poole saata. Ja siis seal koseni teekonnal oli kolm sellist võdisevat silda ka, kuhu lubati maksimaaselt 50 inimest, aga kummaski otsas polnud kedagi, kes kontrolliks, palju meid sinna läheb. Minu jaoks üllatav, sest siin on hästi tavaline panna igale poole keegi kontrollijaks, niimoodi tekitatakse töökohti juurde:) Näiteks pangas ei ole automaatset numbrimasinat, vaid üks mees annab igale sisenejale numbri. PS: inglise keelt ta ei räägi, proovi siis selgeks teha talle, mida sa pangas soovid teha ja millise putka juurde ta sulle numbri annab:D Loterii! 

Ehk siis see on rongitee. See sõidab nii edasi, kui tagasi ja siin on vaid ühed rööpad:) Hästi ajastatud, et kokkupõrkeid pole, eksju. Ja nagu sa näed, siis tänav on kohe rongirööbaste juures. Sinna sõit oli nagu kuskile Bonanzasse tulek, rong oli suht vana ja aeglane ja istmed olid hoopis teistpidi, kui ma harjunud olen. Ehk istmed olid nagu seljaga akende poolde, vaatasid inimestega tõtt...või siis nende selja tagant aknast välja. 

Ja täna, pühapäeval läksin kohe peale ärkamist ujuma, et saaksin pärast seda Prantsuse piknikul croissante ja juustu vitsutada. Liikusin siis sinna parki, mis on muide Taipei kõige suurem roheala- 69 hektarit parki. Minu ettekujutuses oli see sündmus selline, kus on erinevad müüjad koos, kes oma kaupa siis müüvad, et me saaks pikniku pidada. Mul juba suu vesistas, unistasin ühest korralikust juustust... Ja kui ma sellele alale lähenesin, siis sain aru, et google translate ei olnud mulle selle sündmuse sisu siiski õigesti tõlkinud:D Või mina ei tõlgendanud seda õigesti. Enivei, piknik oli... inimesi oli ilgelt palju... aga kõigil olid oma asjad kaasas:D Ja keegi ei müünud mulle ühtegi prantsuse croissanti ega juustutükikest:D Kurjam küll:D Nojaaah, võtsin oma telefoni kätte ja hakkasin googeldama, et mis seal piirkonnas veel teha saab. Tuli välja, et see on üks vibrant piirkond, mis on nagu kesklinn. Okei, sinna jalutades ma küll sellest aru ei saanud:D Aga guugel suunas mu ühele tänavale, kust saab põnevat sööki. Eks meil olid erinevad arusaamad põnevast, enamus kohad olid siiski kohaliku toitu pakkumas. Aga ma ju unistasin juba millestki euroopalikust, ma ei saanud sellest lahti lasta. Üks koht pakkus ka ingliskeelset menüüd ja niimoodi ma hernesuppi sööma sattusingi. Ja croissaandiiid! Mozarella ja tomatiga. Jube nunnu on see, et mozarella on Eestis küll üks teistsugune juust:) Aga Taiwan ongi omamoodi, neil on siis oma mozarella juust ka. Aga see polnud üldse halb, juust ja tomat ja basiilikutükike olid niiiiiii head selle croissandi vahel, et mul oli hea meel, et ma oma soovist lahti ei lasknud ja otsisin ikka selle saiakoha ülesse:) 

Igatahes sain selle tripiga ka oma 10 km samme täis ja täna on tänase päeva eesmärk palju-palju-palju õppida ja ometi on kell kuidagi juba 17! Igatahes, nädalavahetus oli lahe ja kohe teen endale selgeks, kuidas sellest homme oma klassikaaslastele mandariini keeles rääkida ka:)