Lugesin ühest artiklist, et Taiwanis on üks parimatest riiklikest transpordiühendustest. Ja tõele näkku vaadates, nii ongi. Mulle meeldib, kuidas asi on hästi stressivabaks tehtud. Taipeis on viis metrooliini, mis on hästi loogilised ja minu absoluutseks lemmikuks. Metroo liigub tihti, et kunagi ei ole vaja vaadata, mis kellasele rongile jõuad, need tõesti käivad iga paari minuti tagant. Niimoodi õhtul ka, viimased metrood minu liinil liiguvad ca 00.30 ajal. Asi on sujuv (pärast saad aru, miks ma sujuvust oluliseks pean) ja praeguseks olen oma tüüpilised käigud nii selgeks saanud, et ei vaata kogu aeg ringi mõistmaks, kas ma ikka olen õiges kohas jne. Loen nüüd juba metroos raamatut nagu kohalik:) Okei, ausalt öeldes... kohalikud kas MAGAVAD või mängivad oma nutitelefonis. Jep, lugesid õigesti, inimesed magavad metroos. Ja bussis... ja rongis. Tauno rääkis, et koolides on kohustuslik vahetunni ajal pea lauale panna ja ka magada. Teate, see kõrge temperatuur tõesti väsitab isegi mitte midagi aktiivset tehes ja siis inimesed lasevad ühistranspordis silma looja. Ma sõidan koju tulles oma metrooliini lõpp-peatusesse ja no iga päev äratab keegi kedagi võõrast ülesse, et heii, oleme lõpp-peatuses. Nunnu. Ja stressfree on metrooga sõitmine ka selle pärast, et peatuste nimesid öeldakse nii mandariini kui inglise keeles JA uste kohal on peatuste nimed... aga mitte niisama, vaid ka roheline nool, mis näitab mis peatusest mis peatusesse me liikumas oleme. Punane täpike liigub kaasa ja näitab, millises peatuses me praegu peatumas oleme. Ja kui järgmises peatuses on liitumiskoht mõne teise liiniga, siis see on ka hästi arusaadavaks tehtud. No niiii mugav, ausalt ka, mind muidu ajab hästi ärevusse see teadmatus, et kas ma ikka liigun õiges suunas ja ega ma pole oma peatust maha maganud jne. Siin seda muret pole. Ja nagu ma kuskil juba mainisin, siis metroos ei tohi süüa, juua, suitsetada, nätsu närida, ehk siis need on puhtad ja ei haise üldsegi. Ja rongid on samamoodi... puhtad ja uued:)
Kuulge, mul nii kahju, et mul pole siia postitusse ühtegi pilti panna, tuim tekst:) Aga mul nii hea meel oma mõtted kirja saada:D
Märkasin ka lahedat asja, kui Taipeist välja sõitsin. Kui ma Saaremaale sõidan, siis ma ikka avan tpilet.ee ja vaatan, mis kell buss sõidab jne. Siin nädalavahetusel Jiufeni sõites... läksin samamoodi lihtsalt peatusesse kohale ja buss sõidab nii tihti, et ei pea aega ette vaatama. Te ju teate, et ma pean igal pool 10 minutit varem kohal olema ja siin hakkaks veel ekstra vara liikuma, sest ma ei oleks kindel, kui kaua mingit vahemaad ma läbin. Seega ma kaotaks ilgelt aega kogu aeg, kui peaksin hakkama kella peale bussi või rongi peale liikuma.
JA siis veel see, et need metrooliinid, millega ma sõidan, liiguvad sõidutee peal, ehk siis õhus, mitte maa all... mis tähendab, et see metrooga sõitmine on omaette vaatamisväärsus, aknast välja vaadates näeb nii palju linna. Äge:)
Ja nüüd siis selle osani, mis nii lahe pole:):) Ma vist korra olen siin seda bussiteemat puudutanud, kuidas bussijuhtidele pole sujuvat sõitmist õpetatud. Seda ilmselt ka mitte autokoolis, sest kui liiklus kulgeb niimoodi, et buss peab kogu aeg pidurdama järsult-gaasi vajutama järsult-pidurdama järsult, siis teevad seda ilmselt ka autojuhid... eksju. Ja no see ajab tõesti iiveldama ja närvi ka, kui sa kogu aeg jõnksud bussis:D Teiseks... buss peatub vaid nõudepeatustes, ehk siis, kui keegi bussis nuppu vajutab või kui keegi peatuses lehvitab. Ja kui ma olen selgeks teinud, et okei, ma 12 peatust pean sõitma, siis ma tegelt kunagi ei tea, mitu peatust ma läbinud olen:D Enamasti peatubki buss ca igas neljandas peatuses, ehk siis busside puhul ma pean kogu aeg ärkvel ja ergas olema ja tähele panema, kuhu me jõudnud oleme. Ehk jah, ma tegelikult väldin pigem busse ja liigun metrooga. Või siis jalgsi.
Ja siiiiis! See liikluskultuur! Jalakäija on siin "mitte keegi". Kohe tõesti. Valgusfoorides on ca 2,5 minutit punane tuli ja siis 17 sekundit roheline tuli. Ehk siis sa õpid siin ära selle, millal sa saad punase tulega üle minna. Minu koolimineku teel on kaks ristmikku ja ma olen selgeks saanud, mis numbrid bussid keeravad ära ja millised liiguvad otse, ehk siis ma tean, et ärakeerava bussi puhul saan ületada ülekäiguraja. Samamoodi tuleb jälgida, millised sõiduteed on rohelise tulega ja millised punase tulega, siis samamoodi tead, et tegelikult võid oma jalakäiate punase tulega üle tee minna.
Ja siis... valgusfoorid on sellised, et kui jalakäija roheline tuli on pidev ja ei vilgu, siis võivad ainult jalakäijad liikuda, aga kui roheline tuli vilgub, siis võib igal suvalisel ajal auto või roller ka ületada seda teed. Ehk siis sa oled jälle jalakäijana ümmargune null ja pead värisema, kui kuskilt mingi liiklusvahend vuhiseb, sinul eesõigust siis pole.
Ja siis... rollerid:) Nendega sõitmiseks ei vaja sa lube, ehk siis on väga suur tõenäosus, et sa ei tea ka paljusid liikluseeskirju ja sõidad täiiiiesti oma suva järgi. Ilma tuledeta! Seda teevad autod ka, nad ei kasuta ei valges ega pimedas tulesid... nagu mida kommet! Ma olen paaris kohas näinud ka silte, mis meenutab, et lülita oma tuled sisse siin teelõigul:D
Transpordikaardist... on on EasyCard, mis on mitme funktsiooniga. Näiteks ma sain sellega maksta oma ujula eest, ma sain sellega maksta, et loomaaeda minna. Sellega saab laenutada city bike´e (mida ma ilmselt veel lähikuudel teha ei julge, peab veel tutvuma siinsete kirjutamata reeglitega liiklusesD:). Ja siin ei ole võimalik osta nö. kuukaarti, vaid maksadki reaalselt iga sõidu eest. Metroos on hind tulenev sellest, kui kaua/mitu peatust sa sõidad... Minu keskmine sõit on ca 35 NTD, ehk siis ca. 1 eur. Bussisõit on 15 NTD, ehk siis 50 eurosenti. Ehk minu orienteerumisega võib ühistranspordiga sõitmine topelt maksma minna:D:D Okei-okei, ma tegelikult olen vaid ühe korra valele poole sõitma hakanud:D Ja kuna mul enamasti kiire pole ja ma oma 10. kilomeetrit iga päev jahin, siis enamasti liigungi jalgsi oma metrooliini poole, et saaksin ühe sõiduga kodule mugavalt lähemale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hetkeid kaamerasilmaga püütuna
Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...
-
Ma ei tea, kuhu see aeg lendab! Alllllles see oli, kui ma astusin lennukist välja, hingasin seda hingamatut troopilist õhku ja mõtlesin, ...
-
Heihoo! Nagu ma vaikselt märku andnud olen, siis minu praegune seiklus Taiwanis hakkab lõppema ja selle auks olen võtnud ka südameasjaks k...
-
Kirjutan tänast lugu hästi sooja südamega, sest kohtusime reedel eestlastega, kes elavad ja töötavad muidu Filipiinidel Manilas, aga olid vi...
No comments:
Post a Comment