Ja kuna päev oli pikk, siis keskendun siin vaid õhtule, sest päevastest kohtumistest on ehk veidi vara rääkida:) Aga vihjena ütlen, et midagiii väga inspireeritav on toimumas!
Enivei! Ma siis parandasin oma vea ja kutsusin Gao Yingi õhtul kontserdile, kuhu plaanisin ise minna. Mu motiiv oli muidugi veidi ka see, et kuna ta nii tsillilt hakkab võõraste inimestega rääkima, siis ta on hea wing-man mulle sellel sündmusel:D Mida ma aga ei teadnud, on see, et ta kavatseb mind pool tundi enda järgi ootama panna!!! Ma arvan, et seda blogi lugevad inimesed teavad KÕIK, et kui on üks asi, mida ma silmaotsastki ei salli, siis see on hilinemine. Olen ise võimalusel 10 minutit varem kohal ja isegi mu hilinemist armastavated sõbrannad on aastatega selgeks saanud, et mu jaoks on kokkulepitud ajal kohale ilmumine oluline:) Ja siiiiiiiis Gao Ying!! Aaaah!! Pidime 19.30 kokku saama, helistasin talle 19.33, kuulen, et liiklusmüra selja taga pole, ehk ta on veel oma ühikas! Mis on veidi kaugemal, kui meie kool, mina jalutan kooliteed 13 minutit... Gao ütleb, et jajaa, 6 minutit, olen kohal. Siis oli kell juba 19.50, ma kirjutasin talle, et ma lähen ees minema, sest ma tõsimeeeeli olen kuri juba:D Ta helistab, ütleb, et ta on kohe kohal, ta on juba kooli põhiväravate juures, kust meie kohtumispaigani on ca. 1 minut. Ja siis lõpuks 10 minutit hiljem ta oligi kohal, voilaaa. Ja no muidugi ei saanud ma päriselt tõsiselt ta peale pahane olla, aga nokkisin teda ikka vihasena-naerusena mõnda aega. Ja palusin, et ta minuga kokku saades siis ütleks ette, et ta jääb hiljaks, ma siis ka oskan oma ajaga midagi paremat ette võtta ja hiljem kodust tulema hakata. Aga see selleks, pikk sissejuhatus hoopis lahedamatele hetkedele:D
Gao Ying väga süvenenud polnud sellesse kutsesse, mille ma saatsin talle ja etteruttavalt ütlen, et järgmistelt piltidelt teda enam ei leia, sest ta läks üsna peagi järgmistele jahimaadele:D Ta nii armsalt kirjutas mulle, et see pole ikka üldse tema koht praegu, kõik on temast vanemad ja intelligentsemad. Aga eks mina ka ei arvanud, et meid kohe vestlustesse haaratakse ja omadena võetakse:) Igatahes kinnitasime üksteisega, et kumbki pole pahane, kui üks edasi liigub ja teine kohapeale jääb ja läksime siis laiali:D
Pilt Anchor Taiwani asutajalt Elisalt
Ja mis siis minu jaoks toimuma hakkas! Mäletate, kirjutasin eelmisel kolmapäeval, kuidas käisin Bohemian Guitarsi loojat kuulamas? Et ta mainis, et Eestisse ei saa kitarre saata jne? Well, see õhtu oligi suuresti tolle Shauni ärasaatmispidu, tema lend koju on pühapäeva õhtul. Ja see koht oli iseenesest superäge ja ma sain juua Saksa veiniõllet, mis maitses nii imehästi ja mille nimi oli Mari:D Ja ma sain tuttavaks pääääris ägedate inimestega!
Pilt Anchor Taiwani asutajalt Elisalt
Anchor Taiwan on selline kohalik start-up, mis korraldab 30-päevaseid bootcampe erinevalt elualalt inimestele, aga suuresti ikka äri- ja kultuurilise suunitlusega. Ja potentsiaaliga, et too inimene, kes 30 päeva jooksul kohalike oludega tutvub, tahab oma tootmist siia tuua, oma toodet siia eksportida võin näeb veel kolmandat võimalust Taiwanis oma äri jaoks. Näiteks siis see sama Shaun, kes kitarre toodab...
Pilt Anchor Taiwani asutajalt Elisalt
Tema jaoks oli Taiwani tulek ilmselt oluline, et leida võimalusi, kas ja kuidas oleks mõistlik oma kitarritehas siia luua.
Aga lugesin nende kodukalt, et selle aasta juunis käis programmist läbi hoopis teise eriala inimene- UX researcher, ehk siis inimene, kes analüüsib kasutajate kogemusi, et mõnda toodet-teenust viimase lihvini viimistleda ja just klientidele kõige sobivamaks ja vajalikumaks muuta. Tema jaoks oli see kuuajane bootcamp hoopis teistsugune, kui näiteks Shauni jaoks. Kuna erialad on erinevad, siis ka Anchor Taiwani lähenemine on erinev. Kogu protsess algabki personaalse konsultatsiooniga, et kindlaks teha, mis ootused ja vajadused sellele ühele kuule Taiwanis on. Ja mis ongi eriti lahe, et tegelikult see bootcampi tasu on mu meelest täiesti marginaalne selle kõrval, millist abi sa saad. Põhimõtteliselt on kõik bürokraatia ja planeerimine siinse asutaja ja tema abilise käes, sina lihtsalt kuula, et ahah, homme kell 12 on mul kohtumine selle ja selle professionaaliga ja ülehomme lähed vaatad seda ja toda tehast ja järgmine kolmapäev oleme sulle orgunninud esinemise, et saaksid oma loo ära rääkida.
Uurisin muidugi, et kuidas inimesed tee Anchor Taiwanini leiavad ja eks neid teid on erinevaid. Keegi leiab tee ise, aga enamasti on väga kindlate sihtimiste tulemusel inimesed tulemas (hahah, see lause on toortõlge inglise keelest, ei osanud õigeid sõnu leida:D). Ehk inimeste poole pöördutakse personaalselt ja müüakse seda programmi ka siis juba spetsiifiliselt konkreetsele inimesele. Start-upi tiimis on põhikohaga kaks inimest ja mulle tundub, et see on maailma ägedaim töö üldse:D
Ja maailm on jälle väike ka. Kui ma Elisaga rääkima asusin, siis ta mainis kohe, et ta teab ühte eestlast veel. Ja muidugi oli see eestlane selline eestlane, keda mina ka nüüdseks tean, ehk Julia European Business Association in Taiwanist:D
Miks ma sellest kõigest nii pikalt räägin? Esiteks, Taiwan on pindalalt sama väike kui Eesti. Potentsiaalilt ütleks, et sama suur. Ja siis siit lähedalt vaadata, kuidas Taiwan oma potentsiaali kasutab ja maailmale näitab ja teeb end maailmakaardil nähtavaks, see on hämmastavalt lahe. Ja no muidugi hakkas mul ka juba mõte liikuma, et Eestil ja Taiwanil on erinevad tugevused, siin on väga head võimalused millegi käega katsutava tootmiseks ja Eestis on väga tugev tehnoloogiline taust ja IT-inimesed on pädevad, et kuidas neid kahte ühendada ja üksteisele kasulikuks teha saab:)
Mina igatahes olen nüüd kahel Anchor Taiwani sündmusel käinud ja kindlasti kuulete nende tegemistest veel, sest mina olen armunud neisse!
No comments:
Post a Comment