äratus- ujuma- õppima-õppima-jooksma-õppima-magama
Liialdamata, ma ahmisin neid hieroglüüfe niimoodi sisse, et nende seedimiseks oli vaja trenni teha. Puhtalt füüsiliselt keha andis järgi...tekst hakkas pärast kolme-nelja tundi õppimist silme ees lainetama ja udutama. Siis oli hetk kas õppimiseks või trenni tegemiseks.
Nüüd, kui kirjalik ja suuline eksam on tehtud, saan ma rääkida sellest, mis mu sees esmaspäevast tänaseni toimus. Esmaspäeval oli päris ehmatav hetk, kui sain aru, et olen kogu esimese kuu oma tähelepanu valesse kohta suunanud õppimisel!!! Meil on igaks päevaks kodutööd, enamasti õpetaja antud lisalehtedelt. Ja ka koolis teeme päris tihti asju teha lisalehtedelt. Aga vahel on ka õpikust kodutöid. Ja vahel õpetaja poetab lause, et korrake õpikust seda peatükki ka. Aga mitte liigset tähelepanu sellele tõmbamata. Ja ma siis pole ka suurt tähelepanu õpikule pööranud. Esmaspäeval sain aga teada, et eksam tuleb puhtalt õpikuteadmiste peale!!! Likkeeee whaaat!!!! Aa, ja no kuidas ma sellest aru sain üldse:D Hakkasime siis Gao Yingiga koos õppima, ta küsib, et nii, mitmenda peatüki juures sa oled õpikust. Ma vaatan teda sooda küsiva näoga, et eem... esimese juures? Ja siis ma sain ta näost aru, et okei, ma olen midagi väga valesti teinud:D:D Ta ütles, et well... ta on viienda juures ja eksam tuleb kuue esimese peatüki peale, ehk siis raamatust 120 A4 lehe peale:D:D Upsiiii!! Kurjam küll, usu veel, et ainult kodutöö tegemisest on kasu ja saad eksami tehtud, tutkit. Gao oli suht selline, et Katriin... sa ju kukud läbi, sest ma olen seda raamatuasja õppinud iga päev eelmise nädala algusest ja mul on kolm päeva aega. Well, no polnud midagi teha, kui algusest pihta hakata. Käisin Gao Yingi ühika õppimistoas õppimas, vahepeal Gao väsis jälle liiga ruttu ära ja hakkas lollusi tegema ja jutustama, siis ma natuke pidin temaga hinge tõmbama ja siis ta ära saatma kuskile- mine too mulle kohvi, mine too süüa vms:D Peaasi, et ta saaks midagi teha, kuskile oma rahutuse ära panna ja tagasi õppima tulla:D
Esialgu pidi eksam reedel olema ja siis ma üks hetk sain aru, et kurja, see on 13 ja reede, Gao Ying läks mõttega edasi ja ütles, et oh, äkki saame eksami esmaspäeva peale nihutatud, et me ebausklikud kõik... asi lõppes sellega, et õpetaja tõstis eksami päeva varasemaks ehk neljapäeva peale:D Jeee, kaotasin veel üks õppimispäeva:D:D Halb taktika:D Aga see siis tähendas ikka seda, et rütm on sama sees- kell 6.30 äratus ja kell 12 öösel magama ja siis ikka ujuma-õppima-jooksma-õppima.
Tuleb tunnistada, et mu uned olid päris ärevad sellest hirmust, et ma kukun läbi. Mitu ööd järjest nägin 3D hieroglüüfe lihtsalt lendlemas. Must taust ja valged sümbolid lendlemas. Suht häiriv:D:D Aga no asi oli seda väärt, stipendiumi hoidmiseks vajasin 80 punkti 100st. Minu ja Jordaania poiste eksamid parandati eile esimesena ära, sest olime kõige murelikumad JA no mis teha, ka kõige madalama tasemega klassis. Ja et meid rahustada, parandas õpetaja meie omad kohe koolis ära. Mina sain 85 punkti (tänaseks oli ta uuesti töö üle vaadanud korralikult ja 0.5 punkti lisanud), Yamen sai ka 85 ja Gao Ying 81 punkti. Kõik läbisime eksami edukalt!!! Ja ei pea koju tagasi minema, sest stippi pole enam;)
See oli ühest küljest täiiiiiielik pingelangus ja samas teadsime, et järgmisel päeval on veel suuline eksam, ehk kõik nagu pole läbi ka. Seega, mu keha lasi end lõdvaks ja mõistus mitte. Seega magasin peale kooli kaks tundi ja läksin õhtul kell 10 juba magama ja magasin hommikuni välja. Pea aga ketras kogu aeg edasi ja muretses tänase pärast. Eks ma rahustasin end sellega, et kui ma juba kirjaliku eksami suutsin ära teha, siis õpetaja ei kukuta mind suulisel läbi. Eks ma selle tulemust veel ei tea, aga ma tõsimeeli usun, et ta annab meile okeid punktid selle osa eest ka. Vähemalt pärast üks-ühele eksamit, kui tundi jätkasime, hakkas ta minu vastuseid teistele ette kandma ja kõik saime korralikult naerda. See on mingi uskumatu fenomen, et kui õpetaja klassis teistelt küsib midagi, siis me saame peaaegu alati aru, millest jutt on. Aga kui kord meie endani jõuab, siis kuuled tõesti vaid mingit pobinat, millest ükski sõna tuttav pole:D:D Ja no niimoodi eksamil ka, ahahah. Ja no ma siis kasutasin neid väljendeid, mis meelde tulevad, aga mis tõeseid lauseid ei moodustanud. Näiteks õpetaja küsib, et kui mul oleks hästi palju raha, siis mis ma ostaks. Vaatasin ruttu klassis ringi, et huvitav, mis mulle pähe tuleb. Vastasin, et ostaksin palju koerasid endale:D:D Nojah noh, mis sa ära teed, kui see esimesena meelde tuleb. Ta küsib, et miks koerasid. Ma vastan, et ma armastan koerasid, selle pärast:D Siis küsis, et mis ma täna hommikuks sõin... etteruttavalt ütlen, et ma sõin klassis hommikust ja ta nägi mis see oli, igatahes mitte hamburger. Aga mulle meenus esimesena hamburger, seega ütlesin tähtsa näoga, et sõin hamburgerit:D Jälle õpetaja itsitab mu vastuse peale...
Järgmisena näitab mulle pilti, kus on maja, koer, auto, jalgratas ja ema-isa-kaks last. Palub pilti kirjeldada. Mu esimene reaktsioon oli, et midaaa hekkki, me ei ole sellist kirjeldamist enne teinud. Aga no kuidagi tuleb hakkama saada, hakkasin loetlema pildil nähtavaid asju, ma ju oskan öelda üks maja, üks auto ja üks jalgratas:D Ta ütleb, et palun tee täislauseid, mitte ära loetle asju. Hmm.... nooo mis mul siis veel varrukast võtta on. Okei, ma oskan öelda, mis kellegi nimi on, ma siis hakkasin fantaseerima, mis ema ja isa nimed on:D Aga kuraaat, mis need tüüpilised hiina nimed olidkiii?!?! Nii, sobran peas, okei, mul meenub õpetaja perekonnanimi Zhang, aga seda ei taha kasutada... õpikus oli Wang, jahjahhhh, see on perekond WANG. Eesnimed...eesnimeeed.... Mehele tuli meie ühe klassikaaslase nimi, aga perekonnanimeks Wang siis ja naisele... ka õpikust teada nimi, millega ma alguses soperdasin. Mey you tähendab "ei taha", aga Meyjue on naisenimi... ehk ma alguses ütlesin, et ema nimi on Wang Ei Taha:D Jälle õpetaja itsitab pihku... sain veast aru, parandasin. Aga no õpetaja tegi mind nii hästi järgi pärast, vaatas klassis ringi ja otsis sõnu ja soperdas samamoodi:D Kuidas ta siis saab mu pingutusi kehvaks hinnata, eksole:D
Igatahes pärast eksamit mäest alla tulles mõtlesin, et hmm, imelik, et polegi seda ägedat "ära tegin!" tunnet, et mis toimub. Ja sain aru, et nojah, ega rong seisma jää, et nüüd tuleb iga päev sama palju pingutada, kui selle nädala jooksul, et kindla tundega kuu aja pärast semestri lõpueksamile minna. Ja see tunne tegi kuidagi rahutuks või torisevaks, et no kurja küllll. Aga siis jõudsin mäest alla ja läksin oma tüüpilisse hommikusöögi kohta, et endale lõunasöök võtta. Mu lemmikud on need munapannakad, ehk siis praemuna mingi õhukese tainalaadse asjaga ja siis ise valid endale, mis veel lisatakse.. juustu või sinki või maisi vms. Kes mu Instagrami story´iesid jälgib, see on neid mitmel mitmel hommikul näinud seal:)
Enivei, astusin sisse, kokk ja teenindaja on juba tuttavad, naeratasid, tervitasid ja küsisid, et kas soovin "tavapärast". Ja mu süda lihtsalt läks soojust täis, sest see on niiii tore, selline omaks võetud tunne oli:) Muidugi soovisin ma oma "tavapärast", ehk siis ühte rulli juustuga ja ühte rulli singiga:) Muide selline taldrikutäis nagu pildil, maksab ca 1.5 eurot. See söögikoht asub siinsel kampuse peatänaval ja ühel osal olid ju just tunnid lõppenud, seega üsna mitu tuttavat nägu tuli vastu, keda ma tervitada sain ja jällle tuli see tunne sisse, et this is it, i feel i belong here at the moment. Ehk ma sain ikkagi oma mõnusa emotsiooni, mitte küll eksamiperioodi lõppemisest, vaid inimestest ja sellest teadmisest, et on täitsa võimalik, et ma üks päev räägingi enesekindlalt sellest, mida ma päriselt ka hommikuks sõin ja mida ma seal pildil näen:D
Ehk siis lõpp hea, kõik hea:)
No comments:
Post a Comment