Mõtlesin mõned sekundid, et kuidas seda postitust alustada, aga jah, see lause tundus kõige õigem. Jõudsin siis kolmapäeva öösel Taiwani tagasi, neljapäeva päeval elasin uuesti koju sisse, pesin pesu, koristasin jaa läksin õhtul uudistama uuesti seda creativity parki, mis mulle Tallinna Telliskivi meenutas. Mind jäi viimasest korrast kummitama, et ma seda tagurpidi maja ei näinud, ajasin oma uue sõbra ka välja, et lähme otsime selle maja ülesse.
Käime ringi ja no mida pole... seda pole. Mu taiwanlane siis uuris sealsete töötajate käest, et nu kas see maja on veel alles üldse... jaaa ei olnudki enam! Eelmine aasta sai seda Taipeis näha ja nüüd siis... enam mitte:(
Laupäeval aga lõime autole hääled sisse ja läksime roadtripile. Muidugi... oli ilm kõige rõvedam üldse ühe turismitripi jaoks, haha. Kurjamus! Eks me olime kangekaelsed ja ei lasknud end häirida, haha. Kohe räägin lähemalt, kuidas see välja nägi. Bo teab mu veekogulembust, seega viis ta mu põhjarannikule. Olen põhjaranniku lähedal ennegi käinud, aga no siis sõitsin bussiga mingi... 1,5tundi sinna ja laupäeval olin äärmiselt üllatunud, kui Bo pärast 25-minutilist autosõitu ütleb, et niiii, ole valmis, järgmise kurvi taga on meriiiiiii. Ma nende... tuuleklaasi puhastite(??) järgi vaatasin, et oh, vihma põhimõtteliselt polegi, et mina küll lähen vaatan randa ka. Hahaaaa, astusin autost välja, tuul pidi mu minema viiiima, jeebus. Okei, rändasime siis edasi, tahtsime Elevandikivi näha... ideaalis oleks minul ka selline pilt:
Aga selleni jõudmiseks pidi veidi ise seiklema, parkisime auto ära, minu juuksed olid hetkega nagu harakapesa, sest tuul peksles igast suunast koos vihmaga, mu vihmamahtel oli nii märg, et selle all olev pusa oli ka märg. Olgu öeldud, et me olime vihmavarju all! Ehk siis horisontaalne vihm all the way. Libisesime seal kivide peal, olime ikka põikpäised ja mõtlesime, et no kui oleme juba siia end vedanud, siis peame selle kivi ära nägema:D Agaaa jah, loodusel olid omad plaanid ja seda kivi ma oma silmaga ei näinudki. Üks meist libises terve tossuga muda sisse (vihjena ütlen, et minu roosad tossud jäid üsna puhtaks siiski:D) ja ma halastasin ja läksime selle tormiga uuest autosse. Ainuõige tegu tundus minna kuumaveeallikate bassudesse end üles soojendama:D Olgu öeldud, et hot springsid on siin väga popid, need pidavat aitama kroonilise väsimuse vastu, igasugu tervisehädade, kortsude ja ma ei tea, mille kõige vastu veel. Minu esimene tunne oli selline, et mmm:
* kui tihti nad seda vett vahetavad
* kui tihti nad neid basseine puhastavad
Esimene hot spring, kuhu proovisime minna nägi just selline välja, et mõlemale mu mõttele oleks saanud vastata "umbes eelmine aasta". Ei kutsunud väga:D Läksime siis sutsukene uuemasse, hinnaklass on kõigil üsna sarnane, võid liguneda seal 40-kraadises vees terve päeva, sissepääs on ca 10 eurot.
Päikesepaistelisel päeval oleks meie välja valitud hot spring selline välja näinud:
See bassu oli tuntavalt külmem, kui teised, ehk siis seal käisid vahepeal end külmutamas, et veri ikka kenasti käima hakkaks.
Need pisikesed bassud on erinevate temperatuuridega ja erinevate aroomidega. Temperatuur on ca 37-41 kraadi.
See oli mu esimene hot springsi kogemus ja no puhtuse mõttes oli see päris hea. Üldiselt on selliseid looduslikke hot springse ka hästi palju Taiwani peale, need on isegi põnevamad, kuskil mäenõlvadel jne, aga neid peab ise teadma, neid googeldades ei leia. Ja siis on veel nude hot springse, kus on siis mõistlik samast soost inimestega minna, sest mehed ja naised lükatakse erinevatesse bassudesse. Rebecca esimene kogemus oli just selline, ootamatult muidugi, ta ei teadnud, et nad olid alastiolemise hot springi valisid, aga vähemalt oli ta sõbrannadega. Minul Boga oleks suht igav olnud, itsitasin, et mu vanaemale oleks see hea kingitus, sest sellisele krampsakal täiskasvanul on suht tüütu seal vannides tundide viisi liguneda:D
Aga meil õnneks palju aega polnudki, sest pidime Taipeisse tagasi tormama, sest õhtuuul ootas meid ees Comedy Night! Koht oli sama, kus me kunagi open mic´ile sattusime, aga sel korral olid naljad kvaliteetsemad! Kohal oli Iraani päritolu naiskoomik, kes praegu Shanghais elab ja üks ema poolt asiaat, kes nägi välja nagu Bruce Willis ja elas Hong Kongis. Mõlemad olid mingite festivalide võitjad, ehk jah, nalja sai. See koht iseenesest on päris väike, ma sain aru, et kokku suruti 50 inimest publikusse ja mina igatahes panin 10 kohta kinni juba. Kirjutasin neile, et heei, ma olen see eestlane, kelle üle eelmine kord nalja sai teha, olen head turundust teinud. Ja vahva oli see, et kui saabusime, siis see host juba lehvitas suurelt aknast:) Eesti Siiri oma peigmehega, minu Rebecca oma sõbrantsiga ja Bo paar sõpra olid kõik kohal.
Ja no elu keeb, ei jõudnud veel maha jahtuda nendest komöödiaõhtu naljadest, kui lippasin järgmisel päeval Eesti Julia lahkumispeole.
See kotike mu käes on eestikeelsete raamatute päralt! Sain Julialt tema raamatud päranduseks, itsitasime, et ju ma need paari aasta pärast ise kellelegi edasi pärandan ja lisan oma mõned raamatud ja siis kunagi saame eestikeelse raamatukogu avada! Et peaksime juba praegu sisse kirjutama hakkama, kellele need raamatud kunagi kuulunud on, mõnus ajalugu:)
Ja nüüüd, teate! Käes on esmaspäev, uus semester, uus hoog on sees. Uus õpetaja, uued klassikaaslased:) Päris lahe kompott on koos, üks pliks Svaasimaalt. Just guugeldasin veidi, seal on muidu peaaegu sama palju inimesi kui Eestis. 26% täiskasvanud elanikkonnast on nakatunud HIVi. See on maailma kõrgeim näitaja, okou. AIDSi tõttu on riigis keskmine oodatav eluiga 32. eluaastat, misasjaaaa. Igatahes, see pliks tundus täpselt selline, et temaga tahaks küll rohkem tuttavaks saada. Siis on meil üks nina-püsti Türgi poiss, kes on õppinud enne lihtsustatud hieroglüüfidega hiina keelt, ehk siis mainland China keelt... ja no minu meelest on üsna totter tulla Taiwani, kus eranditult õpitakse ja suheldakse traditsioonilises, ehk raskemas mandariini keeles ja siis hakata vinguma, et issakene, miks me selliseid hieroglüüfe õppima peame. Et terve suur Hiina ju neid ei tunnista. No juudas küll, ära tule siis Taiwani õppima:D Siis on veel Saksamaalt noormees, kes on Taiwani naisega abielus, üks poiss Peruust, üks Hispaania tüdruk, Jaapani poiss, Korea tüdruk. Et pääääris vägev kultuuride kompott jälle:) Õnneks esimene päev oli üleelatav, ehk mul on motivatsioon laes!
No comments:
Post a Comment