Thursday, October 26, 2017

2. kuupäevast

Saate aru! Täna, kaks kuud tagasi astusin lennukist välja ja hingasin seda lämbet subtroopilist õhku esimest korda. Ma mäletan nii selgelt, kuidas ma sarnast lauset kuu aega tagasi kirjutasin. Kuhuuuu see aeg lendaaab? Täiesti ulme, varsti ma ütlen, et heihoo, täna, 11 kuud tagasi astusin lennukist välja ja hingasin seda õhutut õhku esimest korda.

Ma ei saaks öelda, et pole sellest teisest kuust viimast välja pigistanud. Ma olen siiiiralt lahedaid asju teinud- Jiufenis, Taichungis, Tamsuis käinud. Elanud üle esimese mandariinikeelse eksami. Käinud 11 korda ujumas, 17 korda jooksmas, ühe korra matkamas, ühe korra tantsimas ja tänase tähtpäeva puhul premeerisin end joogaga, kus võin piiramatult aasta lõpuni käia. Alustasin ja lõpetasin Justin Petrone " Minu Eesti 1" raamatu (aitäh, Marina-Jaanika, niiiii hea raamat oli!!). Olen poole peale jõudnud järgmise raamatuga " The Secret of Happy Families". Käisin teed tegemas!

Aga tahan veidi joogast emotsiooni jagada:) See koht oli iseenesest kohe meie keeltekeskuse kõrval, ehk kui tunnid kell 11 lõppesid, siis 11.05 pidin juba joogakohas olema. Sinna minnes järgnesin ühele "joogamatile", ehk teadsin, et see neiu läheb ka raudselt joogasse. Ei pööranud ilmselgelt väga palju tähelepanu, kuidas ja kuhu ma liikusin, sest ära minnes eksisin ma ära:D:D Mu perekond isegi ei imesta seda lugedes, I know:D:D Aga ma närisin lõpuks läbi, mis viga. Et jooga oli 7ndal, mina läksin treppides alla ja läksin kenasti esimesele korrusele. See oli aga suur viga, sest meie koolimajad on ju mäe peal. Maja eest oled võibolla kolmandal korrusel maapinnal, maja tagant olen maapinnaga tasaselt esimesel korrusel. Ja no see nõks on ka veel, et siin on see esimene korrus teine korrus ja keldrikorrus on esimene korrus. Ehk ma sattusin keldrikorrusele, kust ma ühtegi ust ei leidnud. Jalutasin siis teisele korrusele, sealt sain vähemalt majast välja, üks klaustrofoobiline etapp sai ületatud:D Aga olin maja taga ja üks koristamaproua ei saanud midagi aru, kui ma talle "exit, exit" üritasin suunavalt küsida. Aga see oli selline rõdu, ääristatud platoo nagu, ehk kuskilt edasi sealt ei saanud:D Nägin ühel pool autosid, mõtlesin, et no juudas, need autod pidid ju siia kuidagi saama, ehk leian sealt väljapääsu. No ja siis lõpuks leidsin ühe trepi ka, mis viis alla jõe äärde. Ilmselgelt oleksin ma lühema tee leidnud, et koju jõuda, kui ma oleks suutnud sellest majast õigesti väljuda:D



Nonii, kui põhiline seiklus nüüd kirjas on, siis eks ma sutsu räägin trennist ka:D Esimeseks tunniks oli Flow, ehk selline voogamine:) Hea tõlge, jep. No igatahes järjestikused asendis, lähed ühest asendist sujuvalt teise üle. See oliiii üsna intensiivne, higi voolas ojadena. Aga jube mõnus trenn ujumise ja jooksmise vahele. Pidin muidugi päris palju mugandusi endale tegema, sest mu keha veel ei suuda selliseid advanced asju teha. Pärast tundi tuli treener veel rääkima, küsis, kas mul on enesetunne okei ja selgitas, et see on nende tunniplaanis kõige kiirem ja intensiivsem trenn, ülejäänud on rohkem sügavuti minevad, ehk kordusi on vähem, aga igas asendis ollakse pikemalt. Küsisin veel nõu, kas võiksin järgmisesse tundi ka jääda, või olen ma homseks surnud. Ta ikka soovitas jääda, ehk siis jäin Deep Stretch tundi ka veel. Tähelepanu oli säärtel ja sääremarjadel. See tõesti oli aeglasem, aga no ikkagi igat lihast kehas tundsin asendite ajal.

Muidugi fun part on veel see, et treeningud on mandariini-inglise keeles, ehk siis treener ütleb esmalt mandariini keeles ja siis inglise keeles, ehk mu kõrval hakkasid inimesed liigutama juba enne mind:):) Aga pärast kahte tundi ma juba tajusin biiti, millal ta meenutab meile, et peame hingama ja millal ta suunab meid mingisse poosi. Meie laoshi (loe: õepetaja) oleks väga uhke, kui ma talle üks päev joogatermineid tunnis pilluks. 

Eriti mõnusa tunde sain aga veel tunni lõpuks sellest, et lõdvestuse ajal, mil silmad peavad kinni olema, tundsin äkki oma ninas mõnusat eeterlikku lõhna. Avasin silmad, kohkusin, sest vaatepilt ei olnud selline nagu oleks oodanud. Treeneri käed olid mu nina lähedal, et ma tunneks, et miskit hakkab toimuma. Ja ta masseeris-pikendas mu kaela ja surus mu õlgu jättes nendesse kohtadesse selle mõnusa-mõnusa lõhnaga õli. Käisin pesus ja see lõhn ikka hullutab mind, niiii heaaa. 

No comments:

Post a Comment

Hetkeid kaamerasilmaga püütuna

Käisin kolmapäeval Amberiga ühel night-marketil viimaseid kohalikke ampse haukamas ja neljapäeval Piniga ka veel. Siia jõuavad siis neljapäe...