Teate, mul on see ainus eesti keeles ilmunud hiina keele õpik ja kui ma seda pea kaks kuud tagasi vaatasin ja lugesin, siis mõtlesin, et midaaaa hekki ikka, kuidas see kunagi loogiliseks mu jaoks muutuma peaks. Ja nüüd, kuus nädalat peale selle keele õppimist, tunduvad asjad nii nagu need oleksid maailma loomulikumad asjad. No muidugi väga basic tasemel, aga ma kohe selgitan, millisest osast ma räägin:):)
hehe, päris lahe, et sellise foto leidsin, sest just nimelt praegu õppisime selgeks pildistamise ja pildi sõnad:D Ehk ma reaalselt peaks suutma seda sama lauset ise moodustada:D
Disclaimer: kõik hiinakeelsed sõnad on ilma toonita kirjutatud, sest ma ei viitsi-oska oma klaviatuuril neil märke üles leida, aga pea igal silbil-üksusel on omaette toon, mis on selle sõna peale märgitud kas sirge jutiga, ülespoole või allapoole noolega või v-kujulise jõnksuga.
Hiina keeles ei muutu sõnad lauses kunagi, olenemata sellest, mis ajas, arvus või missuguse lauseliikme rollis nad on.
Zuotian shi xingqier ehk eile-päev olema täht-kaks-aeg ehk eile oli teisipäev.
Jintian shi xingqisi ehk täna-päev olema täht-aeg-kolm ehk täna on kolmapäev.
Mingtian shi xingqisi ehk homme-päev olema täht-aeg-neli ehk homme on neljapäev.
Wo shi Zhongguo ren. Ma olema hiinlane.
Ni shi Zhongguo ren. Sina olema Hiina inimene.
Ta shi Zhongguo ren. Tema olema Hiina inimene.
Päris khuul, right! Kõik asjad on "olema" ja nii ongi, ei mingeid tegusõnade pöördelisi vorme!!
Nimi- ja asesõnade kuju jääb alati samaks, olenemata sellest, missuguse lauseliikme rollis nad esinevad.
Wo jian ren ehk mina nägema inimene ehk ma kohtan inimesi.
Ren jian wo ehk inimene nägema mina ehk inimesed kohtavad mind.
Wo ai ta ehk mina armastama tema ehk ma armastan teda.
Ta ai wo ehk tema armastama mina ehk tema armastab mind.
Omadussõnad on samal ajal ka tegusõnad.
Hiina keeles sisaldab omadussõna X vaikimisi ka tegusõna. "X olema", "X-nema", "X-stuma" ja sealjuures ei pea juurde käima eraldi tegusõna nagu eesti keeles.
Ni hao ehk sina hea ehk sina oled hea.
Hao ren ehk hea inimene
Ren hao ehk inimene hea ehk inimene on hea.
Kui vähesed sõnad välja arvata, siis on hiina keele sõnades kõik üksused ehk lihtsõnatüved selgelt eraldatud ja iga see üksus kirjutatakse oma kindla hieroglüüfiga. Seetõttu ei ole olemas jäigalt moodustatud sõnu, mille üksustel ei oleks ka eraldi võetuna tähendust. Mis muidugi võib tekitada huvitavaid olukordi. Mu pisike Jordaania poja tahtis öelda, et tal on klassiõele küsimusi, aga tema lause tähendas lõpuks hoopis, et soovib klassiõele musi teha. Küll aga on sellel ka oma võlu, nimelt muudab see sõnavara omandamise pikemas perspektiivis väga lihtsaks. Pikad sõnad moodustatakse juba tuttavatest oma kindla tähendusega üksustest ehk hieroglüüfidest. Ja muide, kui targemad inimesed omavahel räägivad, et noo, kui palju sa hiina keelt oskad, siis öeldakse orienteeruv hieroglüüfide arv, mida osatakse ära tunda ja ise kirjutada. Väga põnev mu meelest! Aga veel korraks eraldi hieroglüüfidest! Et iga silp-üksus-hieroglüüf ei pruugi olla omaette tähendusega, aga seda kirjutatakse igakord samamoodi ja siis sõnas tekib talle teatud tähendus. Ja veel üks fun fact... neid meile loetavaid asju kutsutakse pinyin´iks, ehk kui me küsime õpetajalt, kas võime kodutöö pinyin´is kirjutada, siis tähendab see seda, et kas võime kirjutada ilma hieroglüüfideta. Ja pinyin´is võib täpselt ühtemoodi kirjutatud sõnu leida.... mis aga kindlasti samamoodi pole hieroglüüfides. Et kui meil on eesti keeles kurk ja kurk kaks erinevat asja, siis pinyinis võib ka leida sama kirjapildiga aga erineva tähendusega sõnu, aga seda ma ei usu, et hieroglüüfe erineva tähendusega on. Ma pole 100% kinnitust kelleltki saanud või lugenud, aga ma olen üpris kindel, et nii ei ole võimalik:)
Et vot sellised jutud tänasesse:) Nagu näha, elulisi postitusi tuleb nädala sees vähem, sest ma tegelen reipalt oma suure tähtsa kohustusega, ehk õpin seda mandariini keelekest:):)
No comments:
Post a Comment